Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
20.10.2015
Eesti Mälumäng Kohvri eksadvokaat: FSB ja kapo olid nägu näo vastu Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Politsei näitab vormi Ilves: põgenikekriis võib Euroopa taas kaheks jagada Parlament Priit Toobali kütusekasutust ei uuri Eesti eitab 200 000 põgeniku ümberasustamise plaani Nõmmel peksti puruks hulk bussiootepaviljone Eesti lühiuudised Tootjad ja kaupmehed: muudatused ei lahenda probleemi Eesti hakkab pensione maksma üle maailma Majandus Majanduse lühiuudised IBM ärgitab Eestit andmeid jagama Valuutafond soovitab Eestil eelarvepoliitikat lõdvendada Välismaa Välismaa lühiuudised Merkeli avatud uste poliitika pingestab Saksamaad Vaade Vene provintsist: sat-TV ja säästude lõppemine hakkavad pilti muutma Šveitsis võitsid valimistel rahvuslased Arvamus Sirje Kiin: piirideta piir ehk kust läheb piir? Juhtkiri: lõplik võit alkoholismi üle? Uwe Gnadenteich: usu küsimused Hundisilmal Postimees 1932.aastal: Einbund loobus valitsust kujundamast. Vladimir Juškin: miks Putin on Süürias? Pirkka-Marja Põldvere: OÜ-tamine ja lollus Kultuur Kassnaine päästab õnnetu ajakirjaniku Vaadeldes teiste valu Taguotsa lood Sport Spordi lühiuudised Kalev/Cramo sai Ühisliigas oodatud võidu ja portsu enesekindlust Mariel Gregor: ata-ata, poliitikud, ehk Eesti ja Sloveenia imede erinevused Prantsusmaa lõpetas Sloveenia imelise teekonna Olümpia lükkab Allikvee kooliteed edasi Eesti uus rallilootus kõnnib Märtini ja Tänakuga sama teed Tallinn Arhitektide arvates tehti Vanasadama arhitektuurikonkursil sohki Tallinna lühiuudised Tarbija Kuidas oskab Tesla ise sõita? Tartu Seajahil sai pihta saarerahva hõljuk Purjus parvetajaid ootab kahjunõue Hotelli Park suured maalid lähevad oksjonile Pargid ja haljasalad teevad majadele ruumi Milline võiks olla meie kesklinn? Mari-Liis Pintson: Kas lasteaed on kõigest pakihoid? Lennukad ja realiseeritavad ideed Tartule Tühi maja tõmbab süütajaid ligi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Milline võiks olla meie kesklinn?

2 min lugemist
Kaubahalli vastas asuva pargi Vabaduse puiestee poolses ääres on planeeringu järgi koht linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi tulevasele hoonele. FOTO: Margus Ansu

Enne, kui süveneda kesklinna planeeringu detailidesse – hoonestus, haljasalad, liiklus, sillad, paadisadamad –, on vaja mõista, miks planeering on üldse koostatud.

Mis siis on praegu viga ja kuhu me soovime liikuda. Kuna linna süda on kogu linna ja kaudsemas tähenduses ka kogu regiooni mootor, on väga oluline, milline strateegiline arengusuund on valitud.

Vaadakem tõele näkku: Tartu linnal puudub hea geograafiline asend, mis aitaks kergemini saavutada majanduskasvu. Samuti pole piisavad rände tagamaad, kuna Lõuna-Eesti rahvastik väheneb kiiresti.

Pikemas perspektiivis viiks see Tartu linna rahvastiku ja majandusliku aktiivsuse vähenemisele, mis mõjutaks atraktiivsuse ja konkurentsivõime kahanemist terves linnas, sealhulgas kesklinnas. Seega peab Tartu kõvasti pingutama, et arendada oma rolli hariduskeskuse ja regiooni keskusena ning säilitada senine elanike arv.

Enne planeeringu koostamist vaieldi läbi kesklinna tulevikuvisioon.

Visiooni kohaselt peab kesklinn ühest küljest liikuma nüüdisaegse linnaruumi poole – olema rahvusvahelistuv, suurema osa ööpäevast elav, üha enam jalakäijasõbralik, inimmõõtmeline. Aga samuti peab kesklinn olema linnaelanikule, üliõpilasele ja külastajale võimalusrohke elamise, õppimise, «tarkade» töökohtade, vaba aja veetmise, ostlemise ja asjaajamise koht.

Teisest küljest peab planeering väärtustama ajaloolist linnaruumi: vanalinna ja looduskeskkonda, jõge ja Toomemäge. Ilma nendeta Tartu poleks Tartu.

Siin peituvadki põhjused, miks nii mõneski kohas kardinaalsed muudatused maakasutuses, ehitamises, liikluses on üldse ette võetud.  

Nii on hoonestuse tihendamisel, sealhulgas haljasalade hoonestamisel ja hoonestusreeglite seadmisel, alati ees üldisemad eesmärgid.

On selge, et lahendust, mis kõigile meeldiks, pole võimalik koostada. Kellelegi meeldib jõeäärne hoonestus, kellelegi rohelus, kellelegi meeldib parkida auto vanalinna südames, kellelegi meeldib võimalikult lai jalakäiguala.

Kõikide muudatuste eesmärk linna jaoks on aga viia ellu visiooni. Lisanduvad hoonestusvõimalused tagavad regiooni keskusfunktsiooni tugevnemise (riigimaja, ülikooli õppehooned), linnale hädavajalike «tarkade» töökohtade loomise.  

Toomemäe kujunduse ja kasutuse ning väärtusliku hoonestuse ning detailne käsitlemine tagab Tartule traditsioonilise linnaruumi säilimise, parkimise suunamise vanalinna tänavatelt parkimismajadesse – vanalinnas elavale jalakäijale sobiva keskkonna loomise. Jalgrattaradade ja -teede võrgu tihendamine parandab kesklinna kättesaadavust ja tagab turvalise liikluse.

Planeeringus on kõik oluline, mis toetab valitud arengusuunda, olgu see siis kas Holmi hoonestamine või selline pisiasi nagu Riia tänava busside ootealade ühtne kujundamine linna bussiterminaliks.

Väga oluline on  rõhutada, et me määratleksime kesklinna kui võimalikult maksimaalselt avalikult kasutatavat ruumi. Seetõttu on planeeringus eraldi tegeletud avaliku ruumi ja huvide defineerimise ja välja selgitamisega. Muu hulgas on püütud ka põlistada paljud tavakohased läbipääsud, näiteks Poe tänavalt Raekoja platsile läbi kangialuste, aga loodud on ka uusi, näiteks jalakäigutänav Laialt tänavalt  Munga tänavale.

Planeeringu viimased leheküljed on keskendunud aga väiksemate alade tuleviku ja selleks vajalike tegevuste lihtsamale ja loetavamale kirjeldamisele. Selline lähenemine on valitud põhjusel, et võimaldada kvartalite kruntide omanikel ja elanikel selgemalt kaasa rääkida ümbritseva keskkonna kujundamisel.

Kuna kesklinn puudutab igat tartlast, ootame planeeringu avaliku väljapaneku jooksul kriitikat, aga eelkõige kõikvõimalikke ettepanekuid, ideid ja arvamusi, milline ikka võiks olla meie linnasüda.

Seotud lood
    19.10.2015 21.10.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto