Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (1) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Eripärased hotellid raputavad Tallinna Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Loginov jäi norralaste hammaste vahele Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Teeäär varjas sünget saladust

3 min lugemist
Aastakümneid kadunud sõjahauad asusid otse suure maantee ääres. FOTO: Arnold Unt

Vara vallast Kaudalt, otse Aovere–Kallaste maantee äärest tuli päevavalgele Teise maailmasõja lõpupäevilt pärinev matmispaik, milles 44 Saksa poolel langenud sõduri säilmed. Tegemist on tänavuse suurima sõjahaualeiuga Eestis.

«Emajõel 1944. aasta varasügisel rinnet kinni pidanud piirkonnas on selliseid väikseid välikalmistuid olnud päris mitmeid, kui mitte kümneid,» rääkis sõjahaudade uurija Arnold Unt, kes kalmud leidis. Kauda haudadesse on maetud Emajõe rindel ning Vahi ja Tila küla piirkonnas võideldes langenud ning Ätte külas asunud välilaatsaretis augusti lõpupäevadest 17. septembrini haavadesse surnud sõdurid.

Kauda sõjahauad on rahva mälus endiselt elus, kuid kõik varasemad katsed need üles leida osutusid tulutuks. «Ühelt poolt on probleem selles, et tegemist on haritava põlluga, kus suvalisel ajal välitöid teha ei saa, teisalt aga selles, et inimese mälu veab alt ja kiputakse näitama teist kohta,» selgitas Unt, kes ise oli varem Kaudal kahel korral tühjade kätega jäänud.

«Koht on justkui lihtne: teeristi juures põllu peal. Kuid aega on ikkagi nii palju mööda läinud ja need, kes asjast tõepoolest midagi teadsid, on ammu surnud,» lisas Unt.

Kondiotsimismasinat pole

Kauda hauad leidis Unt lõpuks suuresti tänu aastatepikkusele kaevamiskogemusele. «On tekkinud oskus infot filtreerida, aru saada, mis selles infos natuke nihu kisub,» rääkis Unt. «Ja muidugi ka eelmised käigud – teadsin juba, millistes niinimetatud teadjate poolt kätte juhatatud kohtades otsitavat objekti tegelikult ei ole.»

«Mingit haual piiksuma hakkavat kondiotsimismasinat meil ei ole,» lükkas Unt ümber kuulujutud tema valduses olevast imelisest agregaadist. «Kaudselt võiks abi olla ehk georadarist, kuid need on väga kallid ja väga raskelt käsitsetavad ning pigem meenutab sellega haudade otsimine kirvega kure püüdmist.»

Haudadesse maetud Saksa sõdurite tuvastamisega ja ümbermatmisega Eesti riik ei tegele, see ülesanne on riikidevahelise lepingu järgi Saksamaa sõjahaudade hoolde rahvaliidul.

Undi sõnul soovib organisatsioon säilmete ümbermatmist korraldada nii kiiresti kui võimalik, ent tuvastamisprotseduuride keerukuse tõttu ning Saksamaa õigusruumi ja asjaajamiskorra olemust arvestades võib ametlik protsess aega võtta isegi aastaid.

Unt selgitas, et arvamus, nagu oleks Saksa sõdureid tuvastada väga lihtne, ei pea paika. Reaalsus on midagi muud: isegi kui meestel kaelas olevad tuvastusžetoonid – ja neid leitakse üldse vaid veidi üle poolte langenute juurest – on loetavad, on see alles väike osa tööst. Neil žetoonidel tähistab meest number, kuid numbrile vastavaid dokumente ei pruugi leida ka Saksamaa arhiividest.

«Sealsed töötajad on tõdenud, et suudavad žetoonidele, mis on vaatamata oksüdeerumisele loetavad, leida nimelised vasted umbes 70 juhul sajast,» rääkis Unt.

Ümbermatmise ootel

Kaudalt leitud 44 sõduri säilmed maetakse ümber Narva Saksa sõjaväekalmistule. Tuvastus- ja muude ametlike protseduuride ajal hoitakse sõdurite maiseid jäänuseid kohas, kus nad on kaitstud ilmastiku ja juhuslike pilkude eest.

Arnold Undi sõnul pakub talle sõjahaudade otsimisel kõige suuremat rahulolu, kui pikalt peamurdmist pakkunud mõistatus saab lahendatud ning langenud saavad väärikalt ümber maetud.

«Kaudal oli näiteks tore hetk, kui üks mees pidas tee ääres kinni ja meenutas, kuidas tema isa oli neist haudadest rääkinud. Ta oli päris liigutatud, et mehed sealt lõpuks ära saavad,» rääkis Unt.

Tartumaa suurim

«Tänavu ei ole eriti palju väljakaevamisi olnud, seega on Kauda leid selle aasta suurim Eestis,» kinnitas Tartu Postimehele muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Ingmar Noorlaid. «Samuti peaks tegemist olema üldse suurima sõjaaegse kalmistuga, mis Tartumaalt on leitud.»

«Arvestades, mida veel üldse on Eestist võimalik üles leida, on tegemist päris suure leiuga,» märkis omalt poolt Unt.

Ta lisas samas, et kui arvesse võtta kõike seda, mis Eestis on olnud või kes kõik siit üle on käinud, on Kauda leid pigem keskmine või isegi väiksemapoolne.

«Maailma mastaabid on muidugi  hoopis midagi muud: näiteks Poolas maeti hiljuti ümber poolteist tuhat Teise maailmasõja ajal langenud sõdurit,» märkis Unt.

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto