Spalta välismaa lk10

Paremal Türgi peaministri Ahmet Davutoğlu. FOTO: SCANPIX

Tsitaat

«Tegelikult oleks parem, kui ta üldse ei naaseks. »

Türgi peaministri Ahmet Davutoğlu hinnangul oleks süürlastele parem, kui üleeile Moskvat külastanud Süüria president Bashar al-Assad kodumaale ei naaseks.

Ungari välisminister: Venemaa peab aitama kaitsta kristlikke väärtusi

Venemaal riigivisiidil viibiva Ungari välisministri Péter Szijjártó arvates peab Venemaa etendama kristlike väärtuste kaitsmises juhtrolli ning kaitsma kristlasi ühes Ungariga. «Kristlikke väärtusi tuleb kaitsta ja hoida nii Euroopas kui ka idamail. Arvan, et Venemaa peab mängima selles juhtivat osa,» ütles Szijjártó kohtumisel Venemaa föderatsiooninõukogu aseesimehe Nikolai Fjodoroviga. Tema arvates peavad Venemaa ja Ungari kristliku tsivilisatsiooni esindajatena kristlasi kaitsma. «Arvan, et kujunenud olukord täiesti õigustab mu mõtteid,» nentis Ungari välisminister. Interfax/BNS

Inimõiguskohus: Leedu kohtu otsus genotsiidikaasuses oli alusetu

Leedu otsus liigitada nõukogude võimu vastu võidelnud metsavenna represseerimine genotsiidiks oli alusetu, otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK). EIK otsustas, et Leedu kohtu otsus mõista endine nõukogude julgeolekutöötaja Vytautas Vasiliauskas (84) neljaks aastaks vangi toetus õiguslikele sätetele, mis ei kehtinud 1953. aastal ei riigisiseses ega rahvusvahelises õiguses. Sellega rikutakse kohtu hinnangul Euroopa Inimõiguste Konventsiooni, mille järgi ei tohi kedagi süüdi mõista tegude eest, mis ei olnud nende toimepanemise ajal riigisisese või rahvusvahelise õiguse põhjal karistatavad. «Kohus pidas ebaveenvaks, et härra Vasiliauskas oleks 1953. aastal isegi advokaatide abiga suutnud ette näha, et Leedu metsavendade tapmise saaks võrdsustada Leedu elanike või leedulaste genotsiidiga,» öeldi kohtu avalduses. Leedu ülemkohus jättis jõusse varem sel aastal Kaunase ringkonnakohtu ja Leedu apellatsioonikohtu tehtud otsused määrata Vasiliauskasele nelja-aastase karistus.

Süüdistusmaterjalide järgi oli alates 1952. aastast nõukogude repressiivasutuses töötanud Vasiliauskas seotud tulistamisega ühes Šakiai rajooni elamus, milles sai haavata vastupanuvõitleja Jonas Būrininkas. Būrininkas peeti kinni ning mõisteti 1953. aasta 20. juulil 25 aastaks sunnitöölaagrisse. Nõukogude okupatsiooni ajal saadeti asumisele ja sunnitöölaagritesse 275 000 leedulast, hukkus 20 000 metsavenda ja nende toetajat. Aktiivne vastupanu lõppes 1953. aastal. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest võib saada Nõukogude Liidu kuritegudele hinnangu andmisel tähtis pretsedent. BNS

Seotud lood
    21.10.2015 23.10.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto