Sisukord
Arvamus
Postimees
22.10.2015
Eesti Mälumäng Kõusaare «Kohtumõistja» Postimehe kinos Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Naaber olgu samasugune nagu mina Tagakülg Eesti lühiuudised lk 4 Savisaare-Simsoni duell – teineteise kasuks loobumist ei tule Justiitsministeerium kaitseb erakoole Majandus Majanduse lühiuudised 22.10 Helm: me ei jõuagi kõiki kontrollida Graafik: maksuameti uuendused tõid mullu 100 miljonit eurot lisatulu Välismaa Balkani pagulasdraama kestab edasi Spalta välismaa lk10 Arvamus Postimees 1934. aastal: murrang sakslaste suhtumises? Juhtkiri: uskumatud vihavillemid laste spordivõistlustel Siiri Liiva: alkohol kaob pilgu alt, ja mis siis? Ergo Hanni: Lõuna- ja Põhja-Eesti tuleb ühendada neljarealise maanteega Päeva karikatuur Marko Rillo: OÜ teeb vabaks Ahto Lobjakas: Kanep tuleb seadustada Olev Remsu: Täielik krahh? Kultuur Kõusaare «Kohtumõistja» Postimehe kinos Eesti moe kuldliiga Sport Spordi lühiuudised Räuskav lapsevanem takistab noore arengut Neueri prohmakas kinkis Arsenalile võidu Potentsiaalne uus olümpiaala on aina süvenevas võimuvõitluse kütkes Tarbija Eakad vajavad lisaks ravile rohkem tervisemurede ärahoidmist Ehitusalpinism nõuab kokkupuudet kaljuronimisega AK Eesti moe kuldliiga Tartu Raamatukogu­hoidja saab mälestuspingi Maaülikool mängib korvpalli rahvusvahelises liigas Ärge jääge kujundeisse, vaid keskenduge värvile Postimees annab välja raamatuid juba 120 aastat Von Dorpat proovib kolmandat korda õnne Priit Pullerits: arulage kiremöll jalgpalli ümber Vallavolinik ootab Tartult rahasüsti Teeäär varjas sünget saladust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: uskumatud vihavillemid laste spordivõistlustel

2 min lugemist
FOTO: SCANPIX

Sõimab kõiki, karjub, vehib kätega, saadab vastasvõistkonda kohta, kuhu päike kunagi ei paista – niisugust jalgpallipoisi papat on lust vaadata komöödiafilmis, aga päriselus on säärasega kokkupuutumine kõike muud kui vahva.

Tänase spordirubriigi loos kinnitavad nii treenerid kui ka tunnustatud spordipsühholoog, et Eesti spordiväljakutel on kõigi suhtes agressiivne lapsevanem igapäevane asi. Isegi see, et sõim läheb üle füüsiliseks vägivallaks, polevat haruldane.

Mõtleme, et trenniskäimine peaks lisaks kehale arendama käitumisoskust, meeskonnas hakkama saamist ning väärikust ja ausa mängu reeglitest kinnipidamist. Valime lapsele hoolikalt treeningrühma ja uurime, kas treener on lisaks oma ala tundmisele lastega sõbralik ning toetav. Ja siis, minnes kaasa elama oma lapse esimesele võistlusele, näeme ehmatusega selliseid lapsevanemaid, kelle meelest sobivad isegi esimese klassi laste võistlusel igasugused inetused, kelle arvates on kõige tähtsam võit, tulgu see ükskõik millise hinnaga. Muidugi pole niisuguse käitumisega lapsevanemad enamuses, ent piisab ühest vihasest isast spordiplatsi servas, et kõigil tuju ära rikkuda. Eelkõige kannatavad muidugi lapsed.

Probleem on laiem kui vaid käitumine sporditreeninguil ja -võistlustel. Agressiivselt oma õigust taga ajavad vanemad panevad täiesti ülemäärase koorma õpetajatele koolides – kuitahes kiusakas kaebus või etteheide vajab viisakat ja professionaalset vastamist. Sellele kulub närvirakke. See raiskab aega, mis tegelikult peaks kuluma loominguliselt õpetamist ette valmistades.

Loomulikult on vajalik ja hea, et lapsevanemad saavad õpetajatega suhelda, küsida ja oma muresid jagada. Mõistagi peab olema ka võimalus kaevata, kui midagi on tõesti valesti. Häda on aga selles, et üpris paljudel meie seast puudub oskus esitada oma muret ja küsimusi konstruktiivselt – püüdes saavutada koostööd probleemi lahendamiseks, selmet nui neljaks süüdlast otsida ning kujutleda, et vähegi konfliktsetes olukordades on ainus võimalik tee teravuste pildumine ja ähvardamine.

Spordipsühholoog Aave Hannus selgitabki, et tegelikult tahaksid ka agressiivselt käituvad vanemad oma last aidata, kuid lihtsalt ei oska seda viisakal ja ülesehitaval moel teha. Kontrollimatuse ja abituse tunne leiab väljapääsu vihases ja vaenulikus olekus. Selle viha all, nagu öeldud, kannatavad aga juba teised inimesed, kannatavad lapsed.

Lugusid on igasuguseid. On näiteks laste treeningrühmi, kus teised lapsevanemad on vihavillemist isa või ema kõrvale tõrjunud, ent paraku siis ju selle hinnaga, et ka tema laps jääb treeningutest eemale. Muidugi tuleb võimalusel sekkuda ja sõimajat keelata, ent süsteemse lähenemise võimalus on spordiklubide ja koolide poolel. Nagu tänases leheloos ütlevad kogenud treenerid, on lahendus koostöö ehitamises lapsevanemate ja pedagoogide vahel ning selgetes sõnumites, mida võib ja mida ei või teha.

Seotud lood
21.10.2015 23.10.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto