Sisukord
Arvamus
Postimees
23.10.2015
Eesti Majanduse lühiuudised Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Kohus otsustab, kas Savisaar jätkab linnapeana Palju õnne Toom ei lepi piirkonna esimeheks trügiva Simsoniga Keskerakond andis sularaha liikumise kohta vastused lk 4 augud all pildiallkiri lk 4 lühiuudised lk.4 2310 viimneveerg Ema jäi teovõimetu tütre EMT lepingu lõpetamisel hätta Majandus Majanduse lühiuudised Norra ei taha ja ei saa enam olla põhjamaade tankla Välismaa Augud koolimaja seinas meenutavad tulistamist Rünnak ehmatas Rootsit Välismaa lühiuudised Arvamus Märt Niidassoo: Suur-Karja piirangud – viimane mees laseb tule kustu? Juhtkiri: lootus ja tüli Tallinna südames Postimees 1930. aastal: metsniku salapärane surm – kas õnnetu juhtumine või mõrtsukatöö? Lugejakirjad Toomas Hendrik Ilves: Müürid, mida me ise püstitame Päeva karikatuur Maarja Vaino: Laulupeost ei piisa Henrik Roonemaa: Me peame rääkima Teslast, aga mida? Sport Tänak alustas tagasihoidlikult ManCity leidis endale lõpuks sangari Liivak: nii jätkates kaob korvpall viie aastaga Spordi lühiuudised Jalgpall nagu Kafka romaanis Tallinn Linnasüda nihkub mere äärde Tarbija Ema jäi teovõimetu tütre EMT lepingu lõpetamisel hätta Tartu Võrtsjärve ääres laiub liivakõrb Väike tüdruk kehastub tantsides moelavade diivaks Riigiarhivaar Priit Pirsko: digiajastu on kasvatanud arhiivi külastatavuse sajakordseks Erakool soovib järgmisel aastal avada gümnaasiumi Uues koolimajas lõpevad tunnid õhtul Eino Baskinit mängib kaks näitlejat üksi ja korraga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: lootus ja tüli Tallinna südames

2 min lugemist

Tallinnas sadama piirkonda planeeritava Porto Franco nimelise ärikeskuse ümber puhkenud sõnasõda on tähelepanu alla toonud kogu sadamapiirkonna. Seda, et kruntide omanikud ükskord ometi ehitamiseni jõuaksid ja tühermaa asemel oleks vahva linnaruum ja elu, on oodatud väga pikalt. Tänase lehe lugu on ses osas lootusrikas – peagi võime kraanasid näha paljudel kruntidel.

Vanasadama piirkond ongi igati loogiliselt see ala, kuhu Tallinna linnasüda laieneb, ning omanike, arhitektide ja linnaametnike praegused valikud kujundavadki meie tulevase keskkonna. Muuhulgas pildi ja kogemuse, mis avaneb igaühele, kes sadamas laevalt maha astub. Seega on see ala ka justkui Tallinna ja kogu Eesti visiitkaart. Praegused valikud peavadki olema avaliku tähelepanu all.

Üksiti annab Porto Franco rahvusvaheline arhitektuurikonkurss ka ajendi rääkida, kuidas meil Tallinnas asju aetakse ning mida saab paremini teha. Eesti Arhitektide Liit väidab, et tellija manipuleeris žüriiga eesmärgiga kindlustada võit arhitektuuribüroole, mille nad juba varem välja olid valinud. OÜ Porto Franco juht ütleb vastu, et ei manipuleeritud seal midagi. Praeguste teadmiste põhjal ei saa ega taha me hakata manipuleerimise asjas kohtumõistjaks, küll aga osutada näitena ühele linnavõimu kui regulaatori puudusele, mida tasuks parandada.

Nimelt on ebaselge, millistel juhtudel üldse peab korraldama (rahvusvahelise) arhitektuurikonkursi. Postimehele on kirjeldatud ametnike ebalust suhtlemisel arendajatega – võib-olla ikka peaks ja võiks konkursi teha... Mõistlik oleks konkursi korraldamise nõue võtmepiirkondade kohta selge sõnaga linna reeglitesse kirja panna või siis üldse loobuda selle omanikele pealesurumisest. Arendusfirma omanik on see, kes riski võtab ja kinni maksab. On loomulik, et tal on partnerite osas oma eelistused, ning ka plaanide ettevalmistamine pole kaugeltki odav. Kui konkursi korraldamise nõude või tungiva soovitusega üllatatakse teda kusagil protsessi keskel, tekitab see vähemalt kiusatuse kavaldama hakata.

Lõpuks on aga võtmeküsimus selles, kas omanik tõepoolest usub, et igati aus ja avalikkust kaasav arhitektuurikonkurss võib talle lõpptulemusena tuua väärtuslikuma kinnisvara, kui ta saaks ilma konkursita. Asi pole kaugeltki üksnes kirjapandud reeglites, vaid asjaajamise ja kaasamise kultuuris. Muuhulgas äratundmises, kust läheb sisuliselt avaliku huvi ja eraomaniku ärihuvi piir ning kuidas on mõistlik sellel piiril kokkuleppeid otsida. Kui ongi nii, et arendajad arvavad, et konkurss ja kaasamine tähendab virilat sekkumist nende äritegevusse, mis tuleb lihtsalt ära kannatada ja üle kavaldada, ning avalikkuse esindajad (näiteks arhitektid) peavad ärimehi juba eos halva maitsega sulideks, siis on see üpris kehv vundament.

Avaliku vaidluse puhkemine arendaja ja lausa arhitektide liidu vahel osutab, et Eestis on neis asjus veel tublisti arenguruumi.

Seotud lood
22.10.2015 24.10.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto