Sisukord
Päevakomm
Postimees
24.10.2015
Eesti Palju õnne Narva Toomi pisaraid ei pühi. Või siiski? Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Nooruke irbis saab nime Eriüksus tegi üllatusrünnaku relvastatud kriminaalidele Tagakülg Taluniku armastus relvade vastu Varmas virtin Eesti lühiuudised lk 4 Džinn püsigu pudelis Ringkonnakohus jättis Edgar Savisaare ametisse ennistamata IRLi toetus kahanes rekordmadalaks Välismaa Saakašvili ja Leedu püüdsid Gruusiale tähelepanu Prantsusmaal hukkus bussitäis pensionäre Nõrgenev perekond Konservatiivide aastaüritus kasvas pagulaskongressiks Välismaa lühiuudised Arvamus Postimees 1911. aastal: Venemaa nälgib Kuldne moelooja Võitleja tagasitulek Džinn püsigu pudelis Varmas virtin Päeva karikatuur Juhtkiri: vastuolusid Euroopas ei jäeta kasutamata Piret Kooli: Viro või Eesti Madis-Ulf Regi: minu päevik 2015 Tiiu Kuurme essee: vaimukultuur ja mahulised mõõtsuurused Kultuur Teatris ikka valetatakse Luulehetk – hetk luules Mees kitarriga = diip? Uue satiiri sünnilugu: «Monty Pythoni» allikatel Punainimese agoonilised pihtimused Teise raamatu needus ehk igav Elviira Nädala plaat. Edmundi katkine kaleidoskoop Kuidas eri liiki puid üsna kaugelt ära tunda Nokturn üksikutele hingedele Kuldne moelooja Sport Spordi lühiuudised 24.10 Tänak kihutab Kataloonias kolmandal kohal Olümpiakomitee plaanib muuta sportlaste toetamise korda Võitleja tagasitulek Sportlased, kes teevad head Tarbija Tööpsühholoog: töötajad on muutunud töökeskkonna suhtes nõudlikumaks Tööandja maine sõltub suhtumisest töötajatesse AK Nädala plaat. Edmundi katkine kaleidoskoop «Viimne reliikvia» 25 aastat hiljem Nokturn üksikutele hingedele Kuidas eri liiki puid üsna kaugelt ära tunda Valitsus hädas töömeestega Koduliigas läheb karmiks Teeme rahval elu paremaks Viimane veerg Peeter Langovits: tagasivaade Kreml kasutab pagulaskriisis relvana paremäärmusparteisid Madis-Ulf Regi: minu päevik 2015 Arter Haarav telemäng ootab küsimusi Suhkrust, tiigrist ja maasikavahust Milleks meile koolikokkutulekud? Selliseid mehi annab otsida! «Eesti rikkaim mees» elab tulevikus Lõputu võitlus umbluuga Ühe seminari protokoll Meelelahutus Koomiks Sudoku

Piret Kooli: Viro või Eesti

2 min lugemist
Piret Kooli FOTO: Eero Vabamägi

Eesti vastne e-kodakondne, veteranpoliitik Paavo Väyrynen tegi ettepaneku muuta ära Eesti soomekeelne nimetus: Viro asemel olgu Eesti! President Lennart Meri ütles aga juba aastaid tagasi, miks see pole üldse mingi mõte.

Kui ma eelmise sajandi lõpul Soome kolisin, algas minu jaoks igas mõttes täiesti uus elu. Suurim muutus oli keeleline, sest soomlasega suhtlemiseks oskasin kasutada vaid tänusõnu. Muud ma Soome televisiooni mõjupiirkonnast kaugel kasvanuna lihtsalt ei osanud.

Ajapikku sai suomi omaseks. Ent kõige keerulisem oli – mulle kui üsna rahvusvahelise keeleruumi asukale – asjaolu, et soomlane on peaaegu igale sõnale omakeelse nimetuse välja mõelnud.

Sõna kui tööriistaga puutusin eriti lähedalt kokku, töötades Eesti Raadio Soome korrespondendina ning mul tuli vahel ka otse-eetris ja käigu pealt soome keelt oma keelde ümber öelda. Iseäranis huvitav oli näiteks riikide/linnade ümberõppimine, sest näiteks Stockholm on soomlastel Tukholma, Kopenhaagen Kööpenhamina ja Austria Itävalta. Ning Eesti on olnud Viro.

Mulle meeldib olla virolainen ja Virosta. Ma ei pea Viru maakonna nimest alguse saanud mõtet ja nimetust soomlaste sõnavara arvestades sugugi eripäraseks ega halvustavaks. Küll aga tundub mulle, et eestiläinen on mu rahvuse kohta öelda kuidagi lame. Pealegi on ainuüksi sõnana VIRO ju kauni kõla ja karakteriga.

Ometi küsib ikka mõni soomlane, miks on Eesti soome keeles Viro.

Viimane küsija oli praegune eurosaadik, Eesti iseseisvuse taastamist tunnustanud välisminister ja nüüd Eestiski tegutsev ettevõtja, e-kodakondne Paavo Väyrynen. Sel reedel tegi ta avalikult ettepaneku hakata Viro asemel kasutama nimetust Eesti. Lugedes Väyryneni avaldust, oli mu esimene mõte: kas siis tema, kes ta president Meriga nii tihedalt aastate jooksul kokku puutus, ei olnud kordagi kuulnud meie presidendi põhjendusi Viro kasutuselevõtu kohta? Kas tõesti on ühel teise riigi poliitikul voli määrata, millise nimega tema riigi naabrit kutsuma/nimetama peaks?

Miks siis meie riigi nimetus soome keeli ja Meri mõtteis Viro pidi olema ja selleks sai?

Pikemalt arutles president sel teemal Helsingin Sanomates märtsis 1998. Lühidalt öeldes teatas Meri, et «me kõik sünnime maal, millel nimeks Kultuur». Kultuur aga… see pole ju mitte ainult üks kaader meie elust, vaid terve pildirida nimega Minevik, mis elab meis täna ning tulevikus.

Keelel on mälu ja see on president Meri sõnul hoidmist väärt. «Riigi nimi on väärikuse võrdkuju, nimes peegeldub kodanike identiteet, kogu meie olemus,» lausus Meri tol märtsipäeval põhjanaabrite suurimale sõnumilehele. Ja ma mäletan seda päeva.

Just selle pärast ei häiri mind eales sõna Viro. Jah, võib-olla mängib siin rolli mu isiklik minevik, sest olengi päriselt Virumaal sündinud. Kuid kui soomlane räägib virolaisista, ei mõtle ma iial esmalt neile tulivee vedajaile, kes Viru rannikult kord aegade hämaruses viinalastiga üle lahe Soome rannikut rihtima asusid. Ent see on osa meie mõlema maa ja rahva minevikust. Sest ma sündisin maale, mille nimi on kultuur.

Seotud lood
    23.10.2015 26.10.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto