Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nõrgenev perekond

Kui üle Euroopa Rahvaerakonna (EPP) kongressi jaoks eurovisioonilikult dekoreeritud Madridi kongressikeskuse saali hakkas mängima Sister Sledge’i hitt «We are Family» («Me oleme perekond»), oli õhus tajuda kerget koomikat.

Paraku või õnneks ei võtnud laulu taustal lavale Euroopa konservatiivsete liidrite grupipildile kutsutud Angela Merkel ja Viktor Orbán teineteisel käest kinni ega laulnud kaasa. Sestap jäi sündimata vääriline järg kevadel Antalyas NATO kohtumise lõpupeo hägus filmitud klipile, kus Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu ja tema Kreeka kolleeg Nikos Kotzias laulavad käsikäes teiste seas kaasa 1980ndate näljahädakontsertide hitile «We Are the World» ning taustal ärgitab õhtujuht Jens Stoltenbergi ja Federica Mogherinit karaokega liituma.

«Me oleme perekond» on alates lõppevast nädalast konservatiivse EPP-grupi uus loosung. Selle alla liitunud tippjuhtide nimekiri on viimasel paaril aastal mõnevõrra hõrenenud mitme sotside ja liberaalide kätte läinud valitsuse võrra, kuid sama on ladvik: Euroopa Komisjoni president, Euroopa liidunõukogu president ja tihti de facto ELi juhtiv Saksa liidukantsler.

EPP europarlamendi fraktsiooni sakslasest liider Manfred Weber ega keegi teinegi teinud saladust, et Hispaaniasse tuldi toetama selle maa 20. detsembril valimistele vastu minevat konservatiivset Rahvaerakonna valitsust. Poolakast liidunõukogu president Donald Tusk, kellele veel hiljuti heideti ette nappi inglise keele oskust, esitas kõne viimase lõigu koguni hispaania keeles.

Hispaaniast tõotab konservatiividele kujuneda väga pingeline võitlustander. Viimase aja küsitlused annavad vaheldumisi edumaad Rahvaerakonnale ja nende kauaaegsele põhirivaalile Sotsialistlikule Parteile. Ning isegi kui konservatiive mainitakse võimaliku võitjana kriipsu võrra sagedamini, näib üsna ilmselge nende positsiooni märkimisväärne nõrgenemine.

Nimelt tõotab detsembris toimuv hääletus anda seni ühe partei valitsusega harjunud Hispaaniale koalitsiooni. Kui vasakpoolset Podemose protestiliikumist peetakse juba kaduvaks nähtuseks, siis nende asemele on tulnud mõõdukamate vaadetega uus Ciudadanose partei, kes hingab kahele vanale erakonnale nii tihedalt kuklasse, et nendeta valitsust ilmselt teha ei saa.

Majanduskriisi tulisemad aastad Euroopas domineerinud konservatiivide nüüd alanud langusest andis Madridis tunnistust ka see, et Portugali peaminister Pedro Passos Coelho ei saanud isegi naaberriiki aatekaaslaste juurde tulla.

Nimelt võib ilmselt maailma ainsat Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nime kandvat konservatiivset parteid juhtiva Coelho vastne valimistriumf osutuda Pyrrhose võiduks. Tema riigi pärissotsialistid on esimest korda ajaloos seljad kokku pannud teiste vasakpoolsetega ning ähvardavad nüüd hoopiski ise valitsuse moodustada.

Kõnelejate ringis polnud ka Poola peaministrit Ewa Kopaczit. Tema valitsuse saatus läheb hääletusele homme ning ennustuse järgi vannuvad Poola konservatiivid seekordsetel parlamendivalimistel alla parempopulistidele Õiguse ja Õigluse parteist.

Seotud lood
23.10.2015 26.10.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto