Sisukord
Juhtkiri
Postimees
24.10.2015
Eesti Palju õnne Narva Toomi pisaraid ei pühi. Või siiski? Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Nooruke irbis saab nime Eriüksus tegi üllatusrünnaku relvastatud kriminaalidele Tagakülg Taluniku armastus relvade vastu Varmas virtin Eesti lühiuudised lk 4 Džinn püsigu pudelis Ringkonnakohus jättis Edgar Savisaare ametisse ennistamata IRLi toetus kahanes rekordmadalaks Välismaa Saakašvili ja Leedu püüdsid Gruusiale tähelepanu Prantsusmaal hukkus bussitäis pensionäre Nõrgenev perekond Konservatiivide aastaüritus kasvas pagulaskongressiks Välismaa lühiuudised Arvamus Postimees 1911. aastal: Venemaa nälgib Kuldne moelooja Võitleja tagasitulek Džinn püsigu pudelis Varmas virtin Päeva karikatuur Juhtkiri: vastuolusid Euroopas ei jäeta kasutamata Piret Kooli: Viro või Eesti Madis-Ulf Regi: minu päevik 2015 Tiiu Kuurme essee: vaimukultuur ja mahulised mõõtsuurused Kultuur Teatris ikka valetatakse Luulehetk – hetk luules Mees kitarriga = diip? Uue satiiri sünnilugu: «Monty Pythoni» allikatel Punainimese agoonilised pihtimused Teise raamatu needus ehk igav Elviira Nädala plaat. Edmundi katkine kaleidoskoop Kuidas eri liiki puid üsna kaugelt ära tunda Nokturn üksikutele hingedele Kuldne moelooja Sport Spordi lühiuudised 24.10 Tänak kihutab Kataloonias kolmandal kohal Olümpiakomitee plaanib muuta sportlaste toetamise korda Võitleja tagasitulek Sportlased, kes teevad head Tarbija Tööpsühholoog: töötajad on muutunud töökeskkonna suhtes nõudlikumaks Tööandja maine sõltub suhtumisest töötajatesse AK Nädala plaat. Edmundi katkine kaleidoskoop «Viimne reliikvia» 25 aastat hiljem Nokturn üksikutele hingedele Kuidas eri liiki puid üsna kaugelt ära tunda Valitsus hädas töömeestega Koduliigas läheb karmiks Teeme rahval elu paremaks Viimane veerg Peeter Langovits: tagasivaade Kreml kasutab pagulaskriisis relvana paremäärmusparteisid Madis-Ulf Regi: minu päevik 2015 Arter Haarav telemäng ootab küsimusi Suhkrust, tiigrist ja maasikavahust Milleks meile koolikokkutulekud? Selliseid mehi annab otsida! «Eesti rikkaim mees» elab tulevikus Lõputu võitlus umbluuga Ühe seminari protokoll Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: vastuolusid Euroopas ei jäeta kasutamata

2 min lugemist
Ungari sõjaväelased ja politseinikud Ungari-Horvaatia piiril. FOTO: SCANPIX

See, et Euroopa Rahvaerakonna kongressil domineeris rändekriis kõigil aruteludel ja kõrvalüritustel nii tugevalt, et üritust võinuks sama hästi ka migratsioonikonverentsiks nimetada, näitab, kui olulisel kohal see küsimus Euroopas on. Ja põhjusega: jagunemine eri seisukohtade vahel ei käi mööda riike või maailmavaatelisi arusaamu, vaid ka maailmavaadete endi sees.

Ungari peaministri Viktor Orbáni kongressil peetud kõnes, kus ta sajatas nii liberaale kui ka sotse ja näitas pagulaskriisi muu hulgas kui majandusmigrantide ja välisvõitlejate sissevoolu, kajas vastu arusaam, mis ilmestab ühte Euroopa nõrkadest kohtadest. Septembris Brüsselis peetud ELi sise- ja justiitsministrite kohtumisel oli Ungari üks neljast riigist Rumeenia, Tšehhi ja Slovakkia kõrval, kes ei toetanud Euroopa Komisjoni kava migratsioonikriisi lahendamiseks. Muret selle üle, et Ungari on euroopalikest väärtustest kaugenemas, on tuntud juba mõnda aega. Orbáni avaldused on läinud aina autokraatiameelsemaks ning tema tihenev koostöö Putini Venemaaga on nii mõnegi Euroopa riigi riigipea jaoks problemaatiline koht. Küsimus on selles, kui ühtne suudab Euroopa oma väärtustes olla ja kuidas hoida ära seda, et populistlik Brüsseli-vastasus ei annaks Venemaale kätte seda nõrka kohta, mida Euroopa enda vastu kasutada.

Kuid küsimus on laiem. Euroopa Rahvaerakonna kongressil pidas Orbán enda kohta ju isegi suhteliselt tasakaalustatud kõne. Pigem on probleem selles, et Euroopa on mures ja seda muret ei jäeta kasutamata.

Tänases Postimehe arvamus- ja kultuurilisas AK räägib Legatumi teadur Anton Shekhovtsov muu hulgas sellest, millised on Kremli huvid Euroopas: esiteks, kasutada Euroopas asuvaid talle sõbralikke jõude pagulaskriisi võimendamiseks, ja teiseks, näidata, et ta ei ole end täielikult isolatsiooni mänginud ning Kremlil on sõpru ka Euroopa Liidus. Lõhede ja erimeelsuste suurendamine ELi liikmesriikide omavahelistes suhetes on selle sihi üks komponentidest.

Ungari on olnud Euroopa jaoks delikaatne probleem juba mõnda aega ja mitte üksnes Viktor Orbáni tõttu. Paremäärmuspartei Jobbik on toetanud avalikult Venemaa poliitikat, väljendades samas seisukohti, mis Euroopa üldiste põhimõtetega kuidagi kokku ei käi.

Paremäärmusparteide rolli pagulaskriisist tulenevate sisevastuolude õhutamiseks Euroopas ei tohi alahinnata. Nagu Shekhovtsov seda kirjeldab, on Venemaa leidnud neis tänuväärse liitlase, kes eetriaja eest mõnes Venemaa rahvusvahelises kanalis aitavad kaasa konfliktide võimendumisele oma koduriigis. Liikumised, keda selleks kasutatakse, ei pruugi olla ei praegused ega tulevased võimuparteid, sobivad ka väikesed ja pigem tähtsusetud liikumised.

Kui mõelda Eestis pagulastemaatika pinnalt sündinud vastuoludele ja liikumistele, kes neid vastuolusid pigem õhutama kui vaigistama kutsuvad, on see koht, kus tõsiselt järele mõelda.

Seotud lood
    23.10.2015 26.10.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto