Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees 1909. aastal: kool ei tunne kodu

Kodu on see koht, kus lapse tunde-, mõiste- ja tahtmise-ilmale asupõhi pannakse, kus tema iseloomu esimesed jooned kujunevad. Kodus puutub laps kõige esiti välise ilmaga kokku, saab sellest esimesed muljendid; kodus sünnib lapse mõttekujutuse-ilm. Sellega on siis kodu mõju lapse edaspidises edemisekäigus väga tähtis; ta on kõige kasvatuse aluspõhja-panija. Kuid vanematel ei ole mitte võimalik, kas nüüd aja või teadmise puuduse pärast, lapsi kodus lõpuni õpetada; sääl peab kool appi tulema ja kodus alatud tööd jätkama. Ta ei tohi aga mitte kodus tehtud tööd maha kiskuda ja siis uuesti ehitama hakata, muidu saaks laps kaksik-ilmavaatega ega teaks, kumb hää, kumb halb on. Kool peab kodu tööd jätkama kodus määratud sihis. See oleks aga siis võimalik, kui kool ja perekond üksteisele ligineks, ühised sihid seaks. Üheks paremaks teeks, kuidas kodu ja kool ligineda võiksivad, on kooliõpetajate ja kastevanemate vastastikune sõbralik läbikäimine. Meie juures on niisugused läbikäimised veel väga külmad ja tagasihoidlikud. Siis oleks veel teine abinõu, mille läbi kool teada saaks, kuidas laps kodus on kasvatatud ja kuidas ta kasvanud, – see on küsimise-leht vanematele. Niisugune leht antaks nimelt vanemate kätte mitmesuguste lapse kehalise kui ka vaimlise edenemise ja arenemise käigus puutuvate küsimistega; lapsevanem kirjutab sinna vastused ja saadab lehe tagasi kooliõpetaja kätte. 27.10.1909

26.10.2015 28.10.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto