N, 8.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kiire internet tekitas suure tüli

Aivar Pau
, tech journalist
Kiire internet tekitas suure tüli
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Pm
  • Lairiba sihtasutuse nõukogu vabastas tegevjuhi SMS-i teel
  • MKM asub üle vaatama baasvõrgu omandiküsimust
  • Riigil pole midagi mobiilimastide ühendamise vastu valguskaabliga

Illusioonid Eesti internetivõrgustiku harmoonilisest laienemisest purunesid 17. oktoobril, kui paljude Eesti IT-arengu eest vastutajate ja meediaettevõtete kirjakasti laekus pressiteade Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuselt (ELASA).

Sõnum ise oli pealtnäha lihtne ja lakooniline: sihtasutuse nõukogu ja selle juhatuse ainus liige Olav Harjo ei saa enam omavahel läbi ning seetõttu lähevad nende teed jaanuari lõpus lahku. Tõenäoliselt oli teade poolte vahel kokku lepitud, kuid Harjo lihtsalt niisama igavalt lahkuda ei kavatsenud.

Imestus selle üle, kuidas küll kõik Euroopa Liidu vastava abiprojekti rahad ikka ja jälle ühe sihtasutuse – ELASA – kätte langevad ja miks hea internet kuidagi tarbijateni ei jõua, oli kestnud muidugi aastaid. Sihtasutuse, mille on moodustanud siinsed suuremad telekommunikatsiooniettevõtted, et EstWini egiidi all vedada interneti põhimagistraalideks olevad valguskaablid üle kogu Eesti ja sealhulgas ka oma mobiilimastideni, et läbi nende mobiilset andmesidet lõpptarbijatele pakkuda – loomulikult tasu eest.

«Nii ei saa võrku edasi arendada. Loodan, et see minu teade vähemalt alustab diskussiooni ning võib-olla võetakse seekord ka midagi ette,» selgitas Harjo eile oma motiive Postimehele. Tüli läks koguni nii suureks, et ELASA nõukogu eesotsas Elisa esindaja Andrus Kaarelsoniga vaatas oma otsuse üle ja vabastas Harjo sihtasutuse juhataja ametist juba eilsest.

Aga tagasi teate enda juurde – milliseid revolutsioonilisi sõnumeid Harjo siis ikkagi avalikkuse ette paiskas? Tema peamine mõte oli lihtne: EstWini võrgu rajamisega ei lahendata kuidagi projekti eesmärki – luua maal elavatele ja töötavatele inimestele kiire internetiühendus – ning selle asemel ehitatakse maksumaksja raha eest Eesti rikkamatele firmadele magistraalvõrku, mida nad turuolukorda arvestades ka ilma maksumaksja rahata teeksid.

«ELASAs domineerivad ärihuvid, mis ei arvesta Eesti tegelike vajadustega,» läks Harjo veelgi kaugemale. Tema hinnangul tuleb Eesti internetiseerituse eest vastutaval majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) nüüd kiiresti jalad kõhu alt välja võtta ja leida põhjused, miks vaatamata tohutute magistraalvõrkude rajamisele ei pakuta jätkuvalt kodudele ja ettevõtetele maapiirkondades kiireid internetiühendusi.

MKMi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk ütles etteheidet kommenteerides, et mobiilimastide ühendamine baasvõrguga ei ole olnud eesmärk omaette, vaid on olnud üks täiendav meede, et pakkuda kogu Eesti territooriumil kiiret mobiilset internetti.

«See on praeguste võimaluste juures kõige otstarbekam viis maapiirkondade lõpptarbijatele internetiühenduse pakkumiseks,» lausus Nirk.

Harjo tõi välja ka põnevaid arve seoses telekommunikatsioonifirmade investeeringutega: ELASA asutamisel investeerisid kõik asutajad sellesse kokku pool miljonit eurot, kogu EstWini võrgu väljaehitamine läheb kehtivate plaanide kohaselt maksma aga ligi 74 miljonit eurot, mis tuleb suures osas riigi käest.

«See tähendab, et ELASA asutajad saavad poole miljoni euro eest 74 miljonit eurot maksva võrgu, ehk nende investeering kasvab 148 korda!» lausus Harjo. Tema sõnul, kui juhtub, et ELASA peaks mingil põhjusel kunagi likvideeritama, siis vastavalt põhikirjale jaotatakse kogu vara asutajate ehk telekommunikatsioonifirmade vahel ära.

Kõige enam vajab EstWini kaablite viimist oma mobiilimastidesse Harjo sõnul just Elisa, kuna Eesti Telekomil ja Tele2-l on osaliselt olemas ka oma võrk.

Mobiilsideoperaatorid sihtasutuse endise juhi kriitikat eile kommenteerida ei soovinud, kuna kokkuleppe kohaselt pidi see roll jääma nõukogu esimehe Andrus Kaarelsoni õlule.

Kaarelsoni sõnum oli eile üheselt selge: Olav Harjo on küll teinud EstWini võrgu arendamisel palju tööd, on aga pärast usalduse kaotamist hakanud esitama valesüüdistusi.

Ta ei näinud EstWini seisu ka sugugi mustades toonides, kuna «sadades alevites ja külades on tänu ELASA optikale kümned tuhanded kodud varustatud kaasaaegsete teenustega».

ELASA projekt on liikunud Kaarelsoni sõnul planeeritud rada pidi. «Praegu ehitatav interneti magistraalvõrk on tulevase last-mile’i väljaehitamise aluseks ja seda võimalust on omavalitsused ka kasutama asunud,» ütles ta.

Tüli tegeliku põhjusena nimetas ta asjaolu, et Harjo olevat endale nõukogu teadmata ja ilma lepinguta ELASA tütarettevõttes töötades plaanitust rohkem palka maksnud.

«Minu ja ka kõikide teiste töötajate töötamine ELASA tütarfirmas oli nõukogu enda otsus,» pareeris süüdistuse Harjo. «Samuti on nõukogu kinnitanud kõik aruanded, kus on olnud sees kõik mulle makstud tasud. Seega on väide, et nõukogu ei teadnud, et ma töötasin ELASA tütarfirmas või et nõukogu ei teadnud, kui palju ma tasu saan, kindlasti vale. Samuti on vale väide, et mul puudus leping.»

KOMMENTAAR

Taavi Kotka

majandusministeeriumi asekantsler

Kui valguse kõrvale ühtegi kiiremat andmeedastusmeetodit ei leiutata, siis jääb see võrk kestma meil aastakümneteks, kui mitte aastasadadeks. Võtame praegu kasutusele vaid murdosa – võrk on loodud suure varuga ning oluliselt suuremate võimsuste jaoks. Teeme oma baasvõrgud korda, et tulevikus oleks see asjade internetiks ja teisteks uuendusteks valmis. Ka meie seadusruum oli ebakvaliteetne ja ei võimaldanud odavalt ning keerukate projektikooskõlastusteta kaableid hoonetesse vedada. Just seepärast panimegi rõhu õhku, kuna see on lihtsalt soodsam. Sellega oleme lahendanud ära oma põhiprobleemi ja loonud väga kiire mobiilse interneti kõikjale Eestisse.

Märksõnad
Tagasi üles