R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pensioniealine daam juhtis «passimaffiat»

Risto Berendson
, reporter
Pensioniealine daam juhtis «passimaffiat»
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Dokumendipetiste teemaline pressikonverents riigiprokuratuuris.
Dokumendipetiste teemaline pressikonverents riigiprokuratuuris. Foto: Sander Ilvest

Uurijatel on alust arvata, et eile avalikkuse ette jõudnud kuritegelik skeem võis olla palju laiaulatuslikum ja kesta kauemgi, kui nähtub «passimaffia» ametlikust kriminaaluurimisest.

Politsei sisekontroll jälgis pool aastat kõrvalt, kuidas «passimaffiaga» seotud Tallinna prouad oma kuritegelikku äri ajasid – kliente leidsid, neile vajalikud tõendid organiseerisid, selle eest tuhandeid eurosid kasseerisid ja Venemaa kodanikud lõpuks nii pealtnäha täiesti seaduslikult Eesti kodakondsuse või elamisloa said.

«Passimaffia» konspiratsioon ületas uurijate ootused. Daamid olid tutvuste abil seadnud asjad nii, et nendega koostööd teinud ametnikud politseiameti kodakondsuse ja migratsiooni osakonnast võisid taotlusi menetleda vahelejäämist kartmata.

Tõrked hoolikalt välditud

Pealtnäha olid ju dokumendid korras ja ohu tuvastamiseks oli «passimaffia» palgal politseis oma inimene, kes sai elektrooniliselt hoida silma peal sellel, et grupeeringusse kuulunud prouade koostatud taotluste puhul tõrget ei tekiks.

Kui kellelgi tekkinukski riigisüsteemis mõne taotluse kohta küsimusi, saanuks käimasoleva menetluse kohalt lihtsalt imestunud nägu teha ja asi oleks ilmselt sellega lõppenudki.

Seetõttu pidigi politsei sisekontroll esimesed pool aastat toimuvat lihtsalt jälgima. Avanenud pilt jahmatas – sõbrannade ja tuttavate seltskond hankis pealtnäha igati korralikke dokumente. Olid selleks siis keeleeksami tunnistused, haridus- või arstitõendid.

Nende abil sai taotleda juba kraad kangemaid dokumente – Eesti kodakondsust või siinset elamisluba. Vene kodanike seas on need hinnatud dokumendid, sest annavad võimaluse piiranguteta reisida.

Kliente seega idapiiri taga leidus. Et muidu läbi ja lõhki Vene inimeste dokumenditaotlused politseis menetlemisel tõrgeteta läbi läheksid, vajaski «passimaffia» seal n-ö oma inimesi. Nendeks olid kaks Tallinnas teenindusletis töötanud ametnikku, lisaks Põhja prefektuuri kodakondsus- ja migratsiooniosakonna ametnik ja politsei peamaja teabehaldusosakonna töötaja. Enamik neist on enam kui kümneaastase staažiga kogenud töötajad.

Nende inimeste abiga tagati, et muidu ebaseaduslike taotluste menetlemisel ei tekiks kõrvalistel ametnikel küsimusi. Et umbkeelne «klient» ei saanud ise passilauda minna, leiti selleks temaga väliselt sarnanev isik, keda grimeerija siis veelgi tõelähedasemaks kohendas. Seejärel suunati too kodakondsusbüroosse «õige» teenindaja jutule.

Nii asjad sujusidki: inimesed ja dokumendid liikusid reaalselt, taotlused rahuldati ning teenust ostnud Vene kodanikud maksid «passimaffiale» teenustasuks mõne tuhande euro suuruseid summasid.

Kõik jäänukski märkamatuks, kui polnuks politsei- ja piirivalveameti mulluseid personalimuutusi. Nende tulemusena sattus rahuldatud kodakondsustaotluste järelkontrolli tegema uus inimene, kellele mitmed juhtumid anomaalsed tundusid.

Pealtnäha puudus taotluse kohta positiivse vastuse saanud isikutel igasugune seos Eestiga. Et selliseid juhtumeid oli kümneid, pöördus ametnik oma murega sisekontrolli. See oli seitse kuud tagasi.

Möödus kuu ja asja kohta algatati ametlik kriminaaluurimine. Sisekontrolli juhi, endise mõrvauurija Raul Vahtra sõnul mahtus järgnenud kuue kuu sisse väga palju erinevaid jälitustoiminguid.

Nende käigus kooruski välja jalgpallinaiskonna suurusega võrduv üheteistkümneliikmeline «passimaffia» koosseis. Selle tipus oli varem karistamata 65-aastane vene keelt kõnelev pensionipõlve pidav naine.

«Ta on Eesti vabariigi kodakondsusega, kuid ta oli organiseerinud endale veel kaks identiteeti Eesti vabariigis,» ütles uurimist juhtiv riigi juhtivprokurör Steven Hristo Evestus.

Kolme eri identiteediga naine oli pununud kokku grupi, kus valitsesid väga sõbralikud suhted nii eraisikute kui ametnike vahel. Regulaarne lisatasu või kingitus iga õnnestunud menetluse pealt oli grupi liikmetele teretulnud.

Omavahelises suhtluses kasutati hüüdnimesid, kohtuti eraldatud kohtades ja raha liikus vahekassa kaudu. Altkäemaksu vahendasid grupeeringust kolm liiget. Teistele jäid muud ülesanded. Sealhulgas näiteks ilusalongis grimeerija leidmine.

Kliente rohkem kui vaja

Pettusega hangitud dokumentide ihkajate ring oli märkimisväärselt suurem, kui «passimaffia» teenindada jõudis. Kuid jutt on siiski kümnetest juhtumitest. Ja seda ainuüksi viimase seitsme kuuga.

Tuvastati ka sama äri «iseseisev haru», kes olles siseringis kuulnud võimalusest dokumentidega sahkerdada, võttis sama asja ette iseseisvalt. Temagi on selles kriminaaluurimises kahtlustatav.

Teisipäeval, 27. oktoobril otsustasid uurijad poole aastaga kogutud jälitusinfo lõpuks realiseerida ja asuda avalike menetlustoimingute kallale. Kui «passimaffia» liikmete kodusid läbi otsima mindi, tunnistas nii mõnigi neist tehtu üles. Ainsana võeti jõugust vahi alla skeemi juht, 65-aastane naine.

Arvestades aga tõsiasja, et pettusega hangitud passide ja elamislubade taga on hulgaliselt muid pealtnäha korrektseid, kuid valedel alustel väljastatud dokumente, võib kriminaaluurimise mastaap veel oluliselt laieneda.

Seda nii kahtlustatavate, kuriteoepisoodide kui tegevusvaldkondade osas. «Uurijail on ees väga suur töö,» prognoosis sisekontrolli juht Vahtra.

Märksõnad
Tagasi üles