R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Europarlament kahtlustab Komisjoni Türgi ees lömitamises

Evelyn Kaldoja
, välistoimetuse juhataja
Europarlament kahtlustab Komisjoni Türgi ees lömitamises
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Türgi politsei lasu eile Koza-İpek Groupi põhistuudiot kaitsma tulnud inimste vastu käiku veekahuri.
Türgi politsei lasu eile Koza-İpek Groupi põhistuudiot kaitsma tulnud inimste vastu käiku veekahuri. Foto: AFP/SCANPIX

Pagulaskriisiga hädas Euroopa Komisjon üritab nüüd Türgi presidendile Recep Tayyip Erdoğanile nii ihust ja hingest meeldida, et lükkas arvatavasti äärmiselt kriitilise raporti avaldamise mitu nädalat edasi, kahtlustavad eurosaadikud.

Pühapäeval valib Türgi tänavu juba teist korda parlamenti. Paljuski on selles süüdi asjaolu, et juunis ei õnnestunud Erdoğani Korra ja Õigluse parteil (AKP) saada parlamendis enamust, mis võimaldanuks presidendile rohkem võimu põlistada. Kuigi arvamusküsitlused ei näita AKP positsioonide tugevnemist, üritab presidendipartei sellegipoolest uuesti.

Komisjon pidanuks Türgi eduraporti avaldama 14. oktoobril. Nüüd on see aga edasi lükatud aega pärast valimisi. Seni lekkinud info järgi nenditakse raportis, et Türgi on suures osas valdkondades allakäiku teinud. Eurosaadikud eesotsas nende Türgi raportööri, Hollandi sotsi Kati Piriga saatsid raporti edasilükkamise pärast Komisjonile möödunud nädalal protestikirja.

«Tänase päevani pole meile antud mingit selgitust, miks lükatakse eduraporti avaldamist edasi,» nentis Piri Postimehele. «Ausalt öeldes ei näe ma ühtki head põhjust, miks Komisjon peaks edasi lükkama ükskõik millise riigi eduraporti. Jääb mulje, et kuna me vajame Türgit pagulastega toime tulemiseks, ei avalda me enne nende valimisi kriitilist raportit.»

Küsimusele, kas seda võiks tõlgendada kui passiivset toetusavaldust Erdoğanile, vastas Piri: «Vähemalt mulle jätavad nad sellega sellise mulje.»

«Nad pidanuks tulema välja väga hea põhjendusega, kuidas volinik on väga haige ega suutnud seetõttu tulla parlamenti raportit esitlema,» jätkas Piri. «Aga me teame, et ta pole haige – ta on elus ja tegus. Ehk ainus põhjendus, mida mina näen, on soov meeldida praegusele Türgi valitsusele, et neid enne valimisi mitte vihastada. Kui asjad on tõesti nii, siis teeb Euroopa minu hinnangul väga suure vea.»

Samasugust kriitikat on tehtud ka Saksa kantsleri Angela Merkeli vastse Türgi-visiidi kohta. Leitakse, et pagulasvoo pidurdamise nimel Erdoğani jutule suundunud Merkel andis «kõrvaltootena» Türgi presidendile võimaluse end valimiste eel näidata ELi suhtes tugevas positsioonis.

Merkeli Kristlik-Demokraatliku Liiduga rivaalitsevate Saksa sotside ridadesse kuuluv europarlamendi sotside fraktsiooni aseesimees Knut Fleckenstein ütles eile Postimehele, et tema poleks sinna praegu läinud. «Aga lõppeks, moraaliga seda (pagulaste – toim) probleemi ei lahenda. See on väga selge,» jätkas ta ootamatult väga süngeks läinud häälel.

Piri sõnul on ka tema nõus sellega, et pagulaskriisi seisukohast on Türgi võtmepartner. «See on loogiline: nad võõrustavad praegu kõige rohkem pagulasi ja on ka riik, mille kaudu tuleb kõige rohkem neist Euroopasse,» rääkis ta.

Piri meenutas selle juures aga, et samamoodi läheb Türgil vaja ka ELi. Nende riigis on praegu üle kahe miljoni süürlase ja nad kulutavad nende võõrustamisele umbes seitse miljardit eurot aastas.

«Millegipärast oleme end praegu manööverdanud olukorda, kus meilt saab välja pressida. Nädal või kaks enne Türgi valimisi jätame mulje, et me ei pea enam oma väärtustest kinni,» arvustas ta. «Loomulikult peaksime pidama ja uusi liitumiskõneluste peatükke avama. See on hea asi. Aga mitte seetõttu, et Türgi teeb või ei tee meiega pagulaskriisi osas koostööd

Rahalise toe asjus meenutas Piri ka seda, et väga pikka aega ei palunud Ankara seda, arvates, et saab ise hakkama. Küsima on Ankara hakanud alles paaril viimasel kuul. Samuti seda, et Türgi on keskmise sissetulekuga riik. «Nad on palju rikkamad kui Liibanon või Jordaania ning neil on palju suurem rahvaarv,» võrdles ta kolme suuremat osa süürlastest võõrustavat riiki.

«Teisalt on tõsi, et nende riigis on praegu maailma suurim arv pagulasi, pool väljaspool Süüriat elavatest süürlastest on Türgis,» möönis Piri. «Loomulikult tõuseb ka pinge Türgi linnades: nende inimestele valmistavad muret samad asjad nagu meiegi valijatele. «Kas ma leian töö või võtab selle keegi, kes lubab väiksema palga eest töötada?» Me näeme, kuidas suurlinnade üürihinnad tõusevad, sest süürlased otsivad elukohti.»

Fleckenstein arvas, et Türgile raha andmine oleks aus. «Neid ei kohelda alati nii, nagu minu arvates peaks, kuid on aeg, et EL toetab neid pisut.»

Ta avaldas toetust Türgile enamagi andmiseks: «Liitumiskõneluste avamine ja kergendatud viisarežiim on poliitiline hind, mille maksmiseks olen ma valmis.»

Märksõnad
Tagasi üles