Sisukord
Päevakomm
Postimees
30.10.2015
Eesti Palju õnne Võlglasel on Eestis kuldne põli Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Kuressaares käärib tüli ristmiku pärast Praxise uueks juhiks saab Kersti Kaljulaid Kooseluseaduse rakenduseelnõu jõuab riigikogu ette Tagakülg Eesti lühiuudised Tallinna Sadama uurimiskomisjoni juhid said paika Metsatöll jagab dokfilmis ekraaniaega Finntrolliga Majandus Majanduse lühiuudised Välismaa Mis on ELi kolmas energiapakett? Nord Stream 2 saatus pole selge Välismaa lühiuudised Reaktsioone Nord Stream 2 projektile Esimene maailmasõda tegi mehe ja naise rollid selgeks Balti energiasaared kaovad ajapikku Hiina loobub ühe lapse poliitikast Arvamus Tarmo Pikner: Reform?... Kindlasti mitte! Lugeja kiri: Eesti läbi lääne aknaklaasi Julgeolekuekspert: Süüria kodusõda muutub Venemaa jaoks lõksuks Karnau: Las siis kulutavad Juhtkiri: korruptsioonisügis Anneli Ammas: me ei ole ju küüditajad! Päeva karikatuur Postimees 1937. aastal: kaks olulist nurgakivi Kultuur Mart Kadastik pani eelmisele elule punkti Järvi-san – dirigent, keda Jaapanisse väga oodati Sport Spordi lühiuudised Kas Mandela võitluskaaslane päästab jalgpalli? Aeg tulemusteks, et kingi asemel toodaks raha Eesti talendi uus elu Inglismaal Tallinn Pirita valitsus kolis restorani Tarbija Esimene maailmasõda tegi mehe ja naise rollid selgeks Tartu Spordiklubid on valmis pagulaslapsi treenima Paruni alleel töötavad arboristid Tartu teenib üüripindadelt miljoni Janditamist toetab biitlite algusaja bänd Aparaaditehase loomelinnak pöörleb aina kiiremini Üürnikud hindavad seltskonda ja maja aurat Aparaaditehases avatakse kohvik Aparaat Omanik püüab arvestada loomeinimeste huvidega Meelelahutus Koomiks Sudoku

Anneli Ammas: me ei ole ju küüditajad!

2 min lugemist
Anneli Ammas. FOTO: Mihkel Maripuu

Kas te sooviksite olla ümberpaigutatav? Ühik, kellel pole nime ega nägu, lihtsalt keegi, keda tõstetakse ühest kohast teise? 70 aastat tagasi paigutati kümneid tuhandeid eestlasi ja lugematu arv teistest rahvustest inimesi ühest Nõukogude Liidu otsast teise.

Ajaloos on inimesi ümber paigutatud aegade algusest peale. See võiks ju jäädagi minevikku. Paraku räägime jälle rahvaste ümberpaigutamisest.

Kas see on tore või mitte, et Euroopas on taas alanud rahvaste ränne – pigem võib seda kunagi aastate pärast vaadata kui ajaloolist paratamatust –, aga vähemalt sellisest retoorikast nagu nimeta inimeste ümberpaigutamine võiks 21. sajandil lahti öelda.

Need sajad tuhanded, tegelikult lausa miljonid inimesed meist kusagil kaugel on hädas. Nende kodud on hävitatud ja nad elavad tulevikuta kusagil kõrbes telkides või mahajäetud ja veidigi elamiskõlblikuks sätitud endistes tehasehoonetes. Kui meie mõtleme, mida me tuleval aastal teeme, kuidas oma ilusat kodu veel ilusamaks muuta, kuidas oma lapsi paremini harida ja meie omast veel ilusamaks eluks ette valmistada, ei ole neil, meist nii kaugetena tunduvatel inimestel muud sihti kui homne päev. Ja ebamäärane lootus, et sõda ükskord lõpeb ja nad saavad varemeteks muutunud koju tagasi.

Teine osa neist ei ole leppinud selle määramatusega. Nad on saatnud osa oma perest – enamasti tugevamad, noored mehed ja suuremad lapsed – teele, lootuses, et kusagil seal Euroopas on nende perele siiski tulevik. Tulevik, mida saab ehitada endale ja oma lastele.

Niisama lihtne ja emotsionaalne ongi see lugu pagulastest, kes meist suurele osale siin, napilt lääneliku heaolu pehmesse patja vajunutele, tunduvad arusaamatute võõrastena. Soomlanna, misjonär, kes oskab eesti keelt ja tunneb eesti inimesi, aga räägib ka araabia keelt ja tunneb araabia inimesi, ütles mõned nädalad tagasi Postimehes, et võrreldes soomlastega on eestlastel isiklikud kogemused minevikust meeles. Mäletame, kuidas pered vagunitesse laaditi ja «ümber asustati». Ta arvas, et see mälestus aitab meil mõista kaugeid rahvaid, Süüria sõjapõgenikke, kes on sama raskes olukorras. Et soomlastel sellist mälestust pole.

Ma ei tea, kuhu küll meie empaatiline mälu on kadunud, kuidas on võimalik, et me räägime tuima näoga «ümberasustavatest». Ma ei taha kuulda juriidiliselt korrektsest terminist – kui see nii on, siis on see õõvastavalt ebaõnnestunud sõnastus. Need inimesed seal Itaalias või mõnes teises riigis ei ole nimede ja nägudeta ümberasustatavad, vaid päris inimesed. Päris mehed, naised, lapsed, vanavanemad, onud, tädid.

Palun, lepime kokku, et need 550 inimest, põgenikku või pagulast, kelle oleme lubanud Eestis vastu võtta, pole ümberasustatavad, vaid inimesed, kellele pakume turvalist elukohta ja lühemat või pikemat tulevikku oma väikeses imelises riigis. Eesti ei ole ju koht, kuhu kedagi küüditatakse. Me ei ole ju küüditajad.

Seotud lood
    29.10.2015 31.10.2015
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto