Sisukord
Päevakomm
Postimees
03.11.2015
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Neiu põrus kuriteokahtlustuse saanud eksamineerijate käe all korduvalt Eesti lühiuudised «Eesti laulul» sündis rekord Gruusia peaministri sõnul puudub Saakašvilil kodumaa poliitikas tulevik Kogukond südames, mitte kodumaa jalge all Esikülg 3.11 Tulekahjuhäire saab tagasi võtta Majandus Majanduse lühiuudised Eesti võib interneti lairibavõrgule käega lüüa Pankrotistunud Rumeenia kinnisvaraportfelli ümber on tekkinud suur vastasseis Välismaa Vene natsionalist: tulevik kuulub kainetele ja kurjadele Välismaa lühiuudised Fotod: Venemaa leinab Egiptuse lennukatastroofi ohvreid Analüütikud vaevad Erdoğani võidu põhjuseid Arvamus Postimees 1926. aastal: kirjanikkude pensionid ja toetused Juhtkiri: kirjanikupalk – püüdke jagada tüli ja vimmata Neeme Korv: halloween – ennem komm kui pomm Roy Strider: kord piiril alaku ametnikest Taavi Minnik: Emajõe Ateena kadunud aarded Mari Tammar: helimees oskab, minister ei oska Marii Karell: «ärge näidake mu nägu, mu perekond tapetakse» Kultuur Mida arvavad kirjanikud ja kunstnikud loojapalgast? 805 eurot ja 86 senti hakkab jaanuarist laekuma riigipalgaliste loojate kontole Sport Mehhikos võidutses Rosberg, soomlased põrkasid taas kokku Spordi lühiuudised Soov näha lapsi kasvamas sundis Aigar Leokit lõpetama Margus Hunt: olen algkoosseisust ühe sammu kaugusel Klubi lubas pingimees Rooba koondisesse Mourinho ja Chelsea otsivad kadunud identiteeti Tarbija Google võib ühendada Androidi ja Chrome OSi Nissan alustas isesõitva auto katsetamist Tartu Päästeamet pitsitab rehvitöötlejat edasi Töövõimereform toob töötukassa kesklinna Linnavalitsus liidab kaks osakonda Targad masinad õpetavad noori Isa ja poeg löövad võrriliigas laineid Füüsikute ette ilmus paljaid mehi Noore narkomaani lugu mõjub ka isiklikult Meelelahutus Koomiks Sudoku

Neeme Korv: halloween – ennem komm kui pomm

2 min lugemist
Halloween. FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Koputus uksele on esiti õrnem, siis juba üsna nõudlik. Ukse taga seisavad kaks nõiakostüümis tüdrukut ja vaatavad natuke häbelike nägudega: «Komm või pomm?» Natukese aja pärast lahkuvad nad maiustustepakiga.

Veidi hiljem kohtan trepikoja ukse ees kaht pisikest poisipunni. Ühel on kollinägu pähe maalitud ja kollane helkurvest seljas, teine näeb välja nagu Karlssoni-lugude Vaasalinna Väiketont – suurte silmaaukudega voodilina üll. Ütlen, et mul kommi ei ole, ent loodetavasti pole neil ka pommi. «Pommi meil pole, aga mõtlesime süüdata tuleriida,» on Tondil vastus varnast võtta. «Huu,» teeb mu tütar õlgu judistades.

On 31. oktoober, halloween’i õhtu. Tänavatel paistab rohkem kui kunagi varem liikuvat igasugu kostümeeritud tegelasi. Äride ja kohvikute ees põlevad kõrvitsatest tehtud laternad. Pean vist kohe ütlema, et ma ei kuulu nende hulka, kelle meelest on see pühaduseteotus, Ameerika kultuuri jõhker sissetung või midagi veel hullemat.

Halloween on ennem ikka kultuurikomm kui -pomm. Selle tähistamise plahvatuslik levik on midagi 21. sajandi meediakesksele ühiskonnale iseloomulikku. Praegusaja välkmeedia (nii traditsioonilised kanalid kui sotsiaalmeedia) armastab meelelahutust ning seega ka kõikvõimalikke tähtpäevi. Meediast on see omakorda leidnud tee lasteaia- ja kooliõpikutesse, moodsasse lastekirjandussegi.

Tähtpäevade taust võib olla vägagi erinev, kuid meie kaasaegset inimest ei näi see morjendavat. Peaasi, et pidu. Jah, kui palju me õieti teame sellest pühakutepäeva laupäevast ehk halloween’ist (lühend väljendist All Hallows' Even – sõna hallow tähendab vanainglise keeles pühakut)?

Aga valentini- ehk sõbrapäevast? Raamatu ja roosi päevast? Kus, miks ja kuidas sündisid emade- ja isadepäev? Aga ega me ei tea kuigivõrd ka ju naistepäevast. Kinkisime lilli ja kingime edaspidigi. Ka sotsialismiajal ideologiseeritud ametite päevad on taas rõõmsalt reanimeeritud.

Kultuur elab oma elu, kiht kihi haaval. Mardi- ja kadripäeva kombed ei taandu massikultuuri ees. Kui taandumine aset leiabki, siis pigem muutuste tõttu inimeste elukorralduses. Linnastumine, lukustatud trepikojad ja muu seesugune. Ja kui keegi tuleb ütlema, et enam ei austata pereväärtusi või eesti kultuuri, siis, palun väga, näiteks vanavanemate päev ja emakeelepäev on igati hoogsalt juurdunud.

Mõne meelest on Nõukogude armee aastapäev see kõige õigem meestepäev. Laste meelest on lahe pimedas ringi joosta ja kõrvitsaid kollideks lõigata. «Kui mind keegi tähtpäevade puhul otseselt ei kiusa, ei saa mul ju ka nende vastu midagi olla,» ütles kunagi kirjanik Mati Unt. No las siis ollagi nii.

Seotud lood
02.11.2015 04.11.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto