Sisukord
Kolumnistid
Postimees
03.11.2015
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Neiu põrus kuriteokahtlustuse saanud eksamineerijate käe all korduvalt Eesti lühiuudised «Eesti laulul» sündis rekord Gruusia peaministri sõnul puudub Saakašvilil kodumaa poliitikas tulevik Kogukond südames, mitte kodumaa jalge all Esikülg 3.11 Tulekahjuhäire saab tagasi võtta Majandus Majanduse lühiuudised Eesti võib interneti lairibavõrgule käega lüüa Pankrotistunud Rumeenia kinnisvaraportfelli ümber on tekkinud suur vastasseis Välismaa Vene natsionalist: tulevik kuulub kainetele ja kurjadele Välismaa lühiuudised Fotod: Venemaa leinab Egiptuse lennukatastroofi ohvreid Analüütikud vaevad Erdoğani võidu põhjuseid Arvamus Postimees 1926. aastal: kirjanikkude pensionid ja toetused Juhtkiri: kirjanikupalk – püüdke jagada tüli ja vimmata Neeme Korv: halloween – ennem komm kui pomm Roy Strider: kord piiril alaku ametnikest Taavi Minnik: Emajõe Ateena kadunud aarded Mari Tammar: helimees oskab, minister ei oska Marii Karell: «ärge näidake mu nägu, mu perekond tapetakse» Kultuur Mida arvavad kirjanikud ja kunstnikud loojapalgast? 805 eurot ja 86 senti hakkab jaanuarist laekuma riigipalgaliste loojate kontole Sport Mehhikos võidutses Rosberg, soomlased põrkasid taas kokku Spordi lühiuudised Soov näha lapsi kasvamas sundis Aigar Leokit lõpetama Margus Hunt: olen algkoosseisust ühe sammu kaugusel Klubi lubas pingimees Rooba koondisesse Mourinho ja Chelsea otsivad kadunud identiteeti Tarbija Google võib ühendada Androidi ja Chrome OSi Nissan alustas isesõitva auto katsetamist Tartu Päästeamet pitsitab rehvitöötlejat edasi Töövõimereform toob töötukassa kesklinna Linnavalitsus liidab kaks osakonda Targad masinad õpetavad noori Isa ja poeg löövad võrriliigas laineid Füüsikute ette ilmus paljaid mehi Noore narkomaani lugu mõjub ka isiklikult Meelelahutus Koomiks Sudoku

Taavi Minnik: Emajõe Ateena kadunud aarded

2 min lugemist
Taavi Minnik, ajaloolane. FOTO: Pm

Baltisaksa orientalisti Otto von Richteri (1791–1816) surma järel tema pere poolt keiserlikule Tartu ülikoolile annetatud rikkaliku kunsti- ning raamatukogu saatus kujunes keeruliseks. Esimese maailmasõja ajal evakueeriti enamik keiserliku Tartu ülikooli varadest raudtee-ešelonidega Venemaale Voroneži, sinna asus ka suur osa õppejõududest ning üliõpilastest, kirjutab kolumnist Taavi Minnik.

Tellijale Tellijale

Täna peavad end 1802. aastal keiser Aleksander I ukaasiga Tartus avatud keiserliku Tartu ülikooli õigusjärglasteks nii 1. detsembril 1919 avatud Eesti Vabariigi Tartu Ülikool kui ka 1918. aastal keiserliku Tartu ülikooli põhjal loodud Voroneži Riiklik Ülikool. 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingu järgi pidanuks Nõukogude Venemaa tagastama Eesti Vabariigile keiserlikule Tartu ülikoolile kuulunud esemed. Kui näiteks Tartu ülikooli raamatukogu Eestile ka tagastati, siis üliväärtuslik muististe ning kunstikogu, mh ka kunagine Richterite annetus, jäid Voroneži, kus need on praeguseni.

Millised on tänapäeval võimalused need aarded Eestisse tagasi tuua? Peab tunnistama, et paraku olematud. Vene poole argumentatsioon on lihtsustatult järgmine: maailmasõja ajal Venemaale evakueeritud Richteri kogu annetati Tartu keiserlikule ülikoolile, mille õigusjärglaseks on praegune Voroneži Riiklik Ülikool. Reaalsuses on Venemaa jätnud naabritele tagastamata (kultuuriväärtuste tagastamise probleem pole päevakorral vaid Venemaaga, vaid ka seoses Ukrainaga) kultuuri- ja kunstiväärtused tingimustes, kus õiguslikud argumendid on palju nõrgemad.

02.11.2015 04.11.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto