Sirje Niitra: lõputu viinateema

Sirje Niitra FOTO: Peeter Langovits

Olen oma ajakirjanikuelu jooksul kirjutanud kümneid kordi sellest, kui paha alkohol on ja et selle kättesaadavust tuleks piirata.

Konjunktuuriinstituudi uuringud näitavad, et meil on poode, kust saab kangemat kraami iga päev 12 tundi jutti, rohkem kui üheski teises riigis. Seda on Marje Josing igal aastal samateemalisel konverentsil tõdema pidanud. Ajakirjanikud on kuulanud ja kirjutanud.

Pirita ja Viimsi näitel võib öelda, et nii kui mõni kaubanduspind vabaks jääb, nii sinna alkoholipood tuleb, ehkki kõrval suurtes poekettides on kõik needsamad pudelid riiulitel olemas. Samas puuduvad piirkonnas rõiva- ja jalatsipoed täiesti.

Ja ega teistes linnades teisiti ole. Pärnu Ülejõe linnaosa eakad, keda seal on suurem osa elanikkonnast, kindlasti rõõmustasid, kui Silla keskuse alla uus joogipood tehti, ehkki vastas on üks selline ammu olemas ning ka Rimist saab annuse kätte. Pole siis imestada, kui joodikmehed ja kahjuks ka -naised on sealse Noorte nime kandva pargi ära vallutanud, nii et noored emad peavad oma lastekärudega tänavaid mõõtma.

Kas pole liha kahjulikkuse teema tõstatanud alkoholitootjad, et tuld alkoholipiirangutelt ära saada?

Peale aktsiisi tõstmise pole seni suurt midagi ette võetud. Ja siis on ajakirjanikel jälle tööd olnud, sest on tulnud vahendada viina- ja õlletootjate hala sellest, kui suure hoobi see nende ettevõtmisele annab ja kui palju tublisid inimesi kohe-kohe tööta jätab. Alati on hirmutatud ka salaviinaga. Ometi pole midagi juhtunud.

Ega tootjaid saagi süüdistada selles, et nad toodavad. Eriti kui arvestada, et sellest laekuvad nii vajalikud miljonid riigikassasse, saavad toetust sport ja kultuur. Igasugune tootmine põhineb üha enam reklaamil. Kui sa ennast ei näita, siis pole sind olemas. Nõnda ei saa ka ühe kaubaliigi reklaami täiesti ära keelata. Seda enam, et sellel põhineb suur osa meie meediast, eriti telejaamad.

Kui riigikogu liikmelt Valdo Randperelt telesaates küsiti, miks peaks kütusetankla alkoholi müüma, vastas ta küsimusega: «Aga miks ka mitte?» Kas nii saame küsida ka siis, kui järjekordne pere alkoholismi tõttu puruneb või pereisa rentslis lõpetab?

Ükskõik millises Eesti spaas käies ei suuda ma ära imestada, miks küll peab sealsetes baarides olema müügil kogu alkoholivalik täies hiilguses. Õlu ja siider ehk veel, aga miks peaks keegi tahtma enne basseini hüppamist viina või viskit manustada? See ei tohiks kuidagi kaasas käia ka selliste kohtade ohutusnõuetega.

Kui aastate eest Rootsis tuttaval külas käisin, tegime erisõidu naaberlinna alkopoodi, et sealt pidulikuks õhtuks džinni ja toonikut osta. Sest kohalikus poes alkoholi ei müüdud ja seda käidi kaugemalt toomas vaid erilistel puhkudel. Ühtegi tuikuvat ja jõllis silmadega kuju  tänaval silma ei hakanud.

Puhkenud lihapaanika taustal küsiks nii mõnigi vandenõuteoreetik, et kas pole liha kahjulikkuse teema tõstatanud alkoholitootjad, et tuld alkoholi müügi ja reklaami piirangutelt ära saada?

Seotud lood
03.11.2015 05.11.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto