Sisukord
Arvustused
Postimees
04.11.2015
Eesti Uued toitumissoovitused annavad vabamad käed Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Savisaare jaoks reetur, enese ees aus Eesti lühiuudised Kümnest neli infarkti saanut sureb enne haiglat Siim Kallas: inimeste vaba liikumine Euroopas ei tohi lõppeda Europoliitikud peavad Kallase eeliseks Ida-Euroopa tausta Turvakaamera salvestas Võrus kadunud poissi enne sihitult linnas uitamas Esikülg 4.11 Majandus Sindis valmib udukerge elastikniit Eesti saab naabritega ühise gaasibörsi ja senisest kõrgema ülekandetasu Välismaa Europoliitikud peavad Kallase eeliseks Ida-Euroopa tausta Siim Kallas: inimeste vaba liikumine Euroopas ei tohi lõppeda USA mõttekoda meenutas Moskvale tuumasõja mõttetust Välismaa lühiuudised Malta poliitik: solidaarsus on vaid tagajärgedega tegelemine Migrantide surve Euroopale ei vähene USA analüütik: Venemaa on hull nagu rebane Arvamus Sirje Niitra: lõputu viinateema Lugeja kiri: vajame hoopis lugeja palka Juhtkiri: rahu, ainult rahu! Sööge edasi Postimees 1941. aastalt: kasin rahvuslik õhtu Erkki Bahovski: haiguste ravi garanteeritud Avo-Rein Tereping: mõned rahvasaadikud näivad kelmidena Tiit Kändler: teadus muutub ühes maailmaga hägusamaks Kultuur Särav Katariina Unt leidis väärilise partneri Sport Spordi lühiuudised Suur küsimus: keda võiks Wilson Tänakule eelistada? Käsipallikoondis läheb MM-valiktsüklis võitu napsama Kuidas ajakirjanike «lollidele» küsimustele vastata? Rasked algused, võidukad lõpud ja meeletu töötahe Pärnu püüab Olympiacose käike ette näha Tallinn Loengut andma pidanud Priimägi sõimas direktorit Tallinna lühiuudised Tarbija Uued toitumissoovitused annavad vabamad käed Kümnest neli infarkti saanut sureb enne haiglat Tartu Uus Riia ring: kas tunnel, viadukt või mõlemad? Mööblilaki ja õllega said nõukogude naised endale head püsivad soengud Sündmuste virvarri rütmistab muusika Farmides jääb sarvilisi üha vähemaks Leebed nõuded tõstsid järsult huvikoolide arvu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Masendav sissevaade kelneri hingeellu

2 min lugemist
«Averkini lollid naljad. Peded me ei olnud». Autor koos «Petka» Averkiniga (vasakul) FOTO: Erakogu

Mälestusteraamatu «Hoiab oma leib» näol on tegemist tõeliselt eemaletõukava teosega igaühe jaoks, kes pole nõukogude ajal olnud kelner, baarimees või šveitser, kuid on tavalise kodanikuna eelmainitud raisakullide teenuseid kasutanud. Halastamatu sissevaade varaste, pättide ja limukate maailma, kes tõmbasid ühe käega viluks kliente ja teisega riiki. 

Mägi Jürka

«Hoiab oma leib»

Nõukaaja kelneri pöörased memuaarid, 158 lk

Pootshaak 2015 

Seda raamatut võib lugeda kahte moodi. Ühelt poolt lihtsalt pulli- ja naljajutuna, nagu mingeid maleva- või sõjaväemälestusi. Nõudlikumale lugejale avab see lihtsameelne ja aus jutustus aga põhjused, miks Nõukogude riik pidi vääramatult kokku kukkuma. Mitte ükski organisatsioon ei saa elus püsida, kui selle vereringesse on oma kärsad lükanud sellised parasiidimassid. Kelnerid polnud muidugi ainukesed, aga see 1970.–1980. aastatel tegutsenud vuntsidega vennaskond avab piisavalt kogu riigis valitsenud vargamentaliteeti.

Seda raamatut tasub lugema hakata alates 72. leheküljest. Varem tegeleb autor, Mägi Jürka oma lapsepõlve ja õpingutega, milles pole midagi huvitavat. Süsteem, millesse ta esmakordselt kelnerina tööle asudes sattus, muutis ta selleks, kes ta kogu oma karjääri jooksul oli. Raamatus on korduvalt viiteid sellele, kuidas ka kõige parema tahtmise juures ei oleks saanud süsteemis ausaks jääda, sest see oleks tähendanud teiste supi sisse sülitamist.

Mis puudutab kliendi supi sisse sülitamist, seda kelneritele läbi aegade inkrimineeritud kättemaksu, siis tunnistab Jürka ausalt, et on teinud seda vaid korra oma karjääri jooksul. Pole ka ime, sest sülitamine ei too ju rahakotti midagi, aga ehtsa nõukogude kelneri auasi oli kõrtsiõhtu jooksul oma taskusse toppida sama palju, kui arst või teadlane teenis kuu jooksul.

Enamik Jürka karjäärist möödus legendaarses Nõmme restoranis (asus praeguse Nõmme keskuse teisel korrusel, esimesel korrusel oli baar), aga pole kahtlust, et sama süsteem töötas kõigis toitlustusasutustes üle terve Nõukogude Liidu, kaasa arvatud seal, kus teenis teine legendaarne kelner, Mõisa Jürka. See mastaap tekitabki masendust.

Mul, kes ma 1980. aastatel mõnigi kord Nõmme restorani külastasin, tulevad jälestusjudinad turjale, kui loen, millise pilguga kelnerid, küllap seesama Jürkagi, mind vaatasid. Kui Mooses oma juute läbi kõrbe viis, oli teada, et tõotatud maale ei jõuta enne, kui on surnud viimane Egiptuse orjapõlves elanud juut. Nii tundub ka, et sellest taagast me enne lahti ei saa, kui viimnegi Jürka on majandussüsteemist välja uhutud.

Juutide juurde tagasi: Jürkade vennaskonna guru on Vana Hea Juut (nagu teda raamatus nimetatakse), Nõmme restorani direktor Meilach, kes sõnastas kelnerite vennaskonna käsulauad:

  • Püga lammast nii, et ta ei määgiks.
  • Hoiab oma leib!
  • Ära rasva mine.

Peale Meilachi, keda võib pidada vana kooli härrasmeheks, käib mälestustest läbi plejaad suuremaid ja väiksemaid võllaroogasid. Neist üks värvikamaid on Peeter «Petka» Averkin, jutustaja suur sõber ja iidol. Kelnerite kultuurile tegi lõpu mitte Gorbatšovi kuiv periood, vaid seesama viin. Paljud neist jõid end surnuks, enne kui ratta pealt maha said. Kes järele jäid, nende ülbitsemise lõpetas 1990. aastate kantpeade jõhkrus.

Selle raamatu autor suutis viinale õigel ajal selja keerata ja saab nüüd meile jutustada, mis elu elati vuntside ja nailonsokkide maailmas. Jürka pajatused vormis raamatukõlblikuks kaasautor Martin Aare.

Kirjanduseks on seda raske pidada, aga ühte subkultuuri tutvustavaks dokumentaaljutustuseks siiski. Ikka ja jälle tuli lugedes tunne, et see materjal kõlaks märksa muhedamalt vestena näiteks Nõmme raadio eetris. Aga seal ei saaks näidata mahukat pildialbumit autori arhiivist. Lisaks täiendavad teksti Hugo Hiibuse ajastu esteetikat hästi illustreerivad joonistused. 

Seotud lood
03.11.2015 05.11.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto