K, 25.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ilus teooria uuritud alal

Aarne Ruben
, kirjanik
Ilus teooria uuritud alal
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Raul Talvik. «Teekond maailma ääreni»

Director Meedia 2015
Raul Talvik. «Teekond maailma ääreni» Director Meedia 2015 Foto: SCANPIX

Juba 1911. aastal kirjutas Jaan Jõgever ajakirjas Eesti Kultura: «Nüüd tuuakse tuhandendat korda uuesti muinasjutt ette, et Kreeka meresõitja Pytheas Õhtumere rannas eestlasi leidnud.» Teooria, et Pytheas käis just nimelt Saaremaal ja nimetas selle paiga Thuleks, kuulub õigupoolest Lennart Merile, kes seda oma raamatutes «Hõbevalge» (1976) ja «Hõbevalgem» valgustas.

Nüüd on arstiteadlane Raul Talvik oma teoses seda muinasjuttu korranud. Tema raamatus leidub palju arvutusi ja antiikaegseid allikaid. Nagu sedavõrd määramatul alal võib juhtuda, teab Talvik Pythease reisidest paremini kui tema allikad. Pythease Saaremaal käik on nimelt väga suure kahtluse all, eriti kui pöörduda peaallika, Straboni «Geograafia» poole.

Strabon leidis Pythease reisidele viidates, et ehkki Borysthenes on samal paralleelil mis Thule, tuleb Thuleni sõita kuus ööpäeva Britanniast põhja poole. Meroest (saar, kuhu küüditati egiptlasi, selle asukoht on vaieldav) Thuleni on 11 500 staadioni ja see asub külmuva mere ääres. Ta lisas, et Pytheast ei saa üldse usaldada. Nagu Raul Talvik märgib, sõideti neil kaugetel aegadel Kartaagost Gibraltarini seitsme päevaga. Nii kaugel võis olla Island ja ei saa eitada, et Islandi lähedal leidub ka külmuvat merd. Noore uurija Søren Tillischi andmetel külmus meri toona kaugele nii Shetlandi kui ka Islandi saartest.

Me ei tea, kuidas ja kas üldse Pytheas reisis. Autor väidab, et Pytheas reisis juhuslike laevadega. Mingit tõestust ei saa sellele olla. Neljandal sajandil enne Kristust oli soe periood, mille temperatuurid vastasid praegusele. See võimaldas näiteks Hannibalil veidi hiljem elevantidega üle Alpide minna. Kuid soe atmosfäär ei ulatunud keskaegse soojaperioodi temperatuurideni, teada on vaid, et Vahemeri oli kraad või paar soojem VI sajandi külmaperioodist. Inglismaal viinamarju avamaal kasvatada ei saanud. Milline oli tolle aja geograafia, näitavad Plinius Secunduse teosed: Aafrikas elasid justkui ühejalgsed ja koerapealised, Gangese suudmes elas rahvus, kes ei söö ega joo, vaid nuusutab lilli.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
AK
Tarbija
Elustiil
Tagasi üles