Sisukord
Kultuur
Postimees
07.11.2015
Eesti Esimehest tööandjaks Juhan Parts: see on Eesti suhtes ebaõiglane! Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg 7.11 Palju õnne Siim Kallas: otselend ei vaja rahvuslikku lennufirmat 7 asja, mida me teame Estonian Airi olukorra kohta Reinsalu arve Venemaale üllatas valitsust Miks riik ei tohi toetada rahvuslikku lennukompaniid? Tarbijakaitse: meie Estonian Airi reisijatele soovitusi anda ei oska Lootusetu haige ravija Esikaas 7. 11 Majandus Juhan Parts: see on Eesti suhtes ebaõiglane! Lootusetu haige ravija Välismaa Välismaa lühiuudised Pomm võis olla Vene lennuki pagasiruumis Arvamus Mees valges Postimees 1911. aastal: kübaranõelad on inimestele ohtlikud Lootusetu haige ravija Päeva karikatuur Juhtkiri: tulevik peab olema õhust kaalukam Juhan Mellik: hiinlased teevad ajalugu Madis-Ulf Regi: minu päevik 2015 Kultuur Luulehetk – hetk luules Esimehest tööandjaks Ilus teooria uuritud alal Nädala plaat. Anorgaanilise seksapiil Nii halb, et lausa õudne Lõputu Singer ja jalgrattad No kuidas sa seda arvustad!? Mida arvab Postimehe žürii filmist «Hei, Rasma!»? Mida arvab Postimehe žürii filmist «Luikedeta järv»? Bond, jälle Bond Sport Helenius tuleb Tallinna otse treeningutelt Klitškoga IAAF jätab skandaali tõttu aastalõpugala ära Spordi lühiuudised Eesti hokit pööratakse nüüdisaega Meistrite liiga tiitlikaitsjat kimbutanud Teppan: sähvatajaid on varemgi olnud, klassi määrab stabiilsus Põlva puurilukkude vaikne duo veab koondisevankrit Klappi ei tekkinud, Eesti kaotas Iisraelile ja edasipääsulootuse Tarbija Erinevus rikastab ka tööl AK Marti Aavik: oh Island Ilus teooria uuritud alal Lõputu Singer ja jalgrattad Nädala plaat. Anorgaanilise seksapiil Mida arvab Postimehe žürii filmist «Hei, Rasma!»? No kuidas sa seda arvustad!? Rumeenia kinnisvara on tark investeering Mida arvab Postimehe žürii filmist «Luikedeta järv»? Viimane veerg Kevin Uljaste tõusvas joones Teeme rahval tuju paremaks Juhan Mellik: hiinlased teevad ajalugu Kätlin Konstabel: isa kui Medicite lõvi Peeter Langovitsi tagasivaade: plahvatus kohtumajas Konfutsius on üles tõusnud, elagu Konfutsius! Arter Lugu, mis puudutab kõiki Rahvuslipp jäisel mandril Paavo Järvi: olen õnnelik, et oleme tütardega üksteisel nii tihedalt «naha all» Pagulane minu kodus Sepp, meie kõigi president Saatusele tänulik Margit Härma: millal see prints siis tuleb? Enesepuhastuse läbiviija Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ilus teooria uuritud alal

3 min lugemist
Raul Talvik. «Teekond maailma ääreni» Director Meedia 2015 FOTO: SCANPIX

Juba 1911. aastal kirjutas Jaan Jõgever ajakirjas Eesti Kultura: «Nüüd tuuakse tuhandendat korda uuesti muinasjutt ette, et Kreeka meresõitja Pytheas Õhtumere rannas eestlasi leidnud.» Teooria, et Pytheas käis just nimelt Saaremaal ja nimetas selle paiga Thuleks, kuulub õigupoolest Lennart Merile, kes seda oma raamatutes «Hõbevalge» (1976) ja «Hõbevalgem» valgustas.

Nüüd on arstiteadlane Raul Talvik oma teoses seda muinasjuttu korranud. Tema raamatus leidub palju arvutusi ja antiikaegseid allikaid. Nagu sedavõrd määramatul alal võib juhtuda, teab Talvik Pythease reisidest paremini kui tema allikad. Pythease Saaremaal käik on nimelt väga suure kahtluse all, eriti kui pöörduda peaallika, Straboni «Geograafia» poole.

Tellijale Tellijale

Strabon leidis Pythease reisidele viidates, et ehkki Borysthenes on samal paralleelil mis Thule, tuleb Thuleni sõita kuus ööpäeva Britanniast põhja poole. Meroest (saar, kuhu küüditati egiptlasi, selle asukoht on vaieldav) Thuleni on 11 500 staadioni ja see asub külmuva mere ääres. Ta lisas, et Pytheast ei saa üldse usaldada. Nagu Raul Talvik märgib, sõideti neil kaugetel aegadel Kartaagost Gibraltarini seitsme päevaga. Nii kaugel võis olla Island ja ei saa eitada, et Islandi lähedal leidub ka külmuvat merd. Noore uurija Søren Tillischi andmetel külmus meri toona kaugele nii Shetlandi kui ka Islandi saartest.

Me ei tea, kuidas ja kas üldse Pytheas reisis. Autor väidab, et Pytheas reisis juhuslike laevadega. Mingit tõestust ei saa sellele olla. Neljandal sajandil enne Kristust oli soe periood, mille temperatuurid vastasid praegusele. See võimaldas näiteks Hannibalil veidi hiljem elevantidega üle Alpide minna. Kuid soe atmosfäär ei ulatunud keskaegse soojaperioodi temperatuurideni, teada on vaid, et Vahemeri oli kraad või paar soojem VI sajandi külmaperioodist. Inglismaal viinamarju avamaal kasvatada ei saanud. Milline oli tolle aja geograafia, näitavad Plinius Secunduse teosed: Aafrikas elasid justkui ühejalgsed ja koerapealised, Gangese suudmes elas rahvus, kes ei söö ega joo, vaid nuusutab lilli.

06.11.2015 09.11.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto