Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
05.11.2015
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Meedia liialdas liha kahjulikkusega Palju õnne Nii valitakse «Eesti laulu» kandidaate Tagakülg Inimeste kadumised tekitavad hirmujutte Aeglased muutused tervishoius nõuavad lõivu patsientidelt Eesti lühiuudised 5.11 Maaelanikke ähvardab talvine veepuudus Külm talv võib tuua kaasa kalade massilise hukkumise Majandus Majanduse lühiuudised Volkswageni skandaal sai hoogu juurde Ärikinnisvara buumi ennetamisel loodetakse pankadele Välismaa Reisijaist jäid maha valusad pildid Siinai õnnetuselennuki võis taevast kukutada plahvatus Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: kriitiline piir Rein Veidemann: kirjanik ja palgatöö Postimees 1910. aastal: mesilased on inimestest paremad Päeva karikatuur Raul Eamets, Martti Randveer: olukorrast majanduses – vältigem liigset optimismi Loone Ots: anname lastele pidevalt negatiivset eeskuju Eerik Niiles Kross: Türgi valimised ja Euroopa väärtused Kultuur «Luikedeta järv ehk Piknik raudteejaamas» – Manfred Vainokivi esilinastus Postimehes Sport Spordi lühiuudised Peep Pahv: pingutamise algõpetus ehk normatiivid tagasi ausse Eesti eesmärk olümpia valikturniiril: teha trenni ja võita Iisraeli spordi nukker saatus: poodiumil riigilippu ei näe Tarbija Meedia liialdas liha kahjulikkusega Eksootilist maitseelamust ei maksa peljata Aeglased muutused tervishoius nõuavad lõivu patsientidelt Tartu Tartu tänavune jõulupuu pääses löögile teisel katsel Tartu kardioloog valvab siiratud südamega patsienti Kokapoiss pürib rahva toel Rio olümpiale Nõolaste toad kütab soojaks hakkpuit Jakobi galerii tulevikust paistab tumedust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kriitiline piir

2 min lugemist
Karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Rahasumma, mida Eestis peavad inimesed ise oma tervise turgutamise eest maksma, kasvab ja läheneb kriitilise piirini, hoiatab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) värske raport. See kriitiline piir on 25 protsenti tervishoiukuludest. Kui inimese enda osalus selleni kasvab, siis võib juhtuda, et inimestel ei ole enam võrdset võimalust hädavajalikke raviteenuseid saada, kuna väiksema sissetulekuga inimestele võivad need osutuda liiga kalliks.

See järeldus kõlab kokku suundadega, mis Eestis tervishoiu rahastamisel võetud on. Kui raha on vähe ja kulud suured, siis on üheks lahenduseks leitud olevat patsiendi omaosaluse suurendamine. Ravimeid ostes tuleb märkimisväärne osa hinnast maksta ise. Kulutused hambaravile on igaühe enda kanda, see on aga väga kulukas.

Probleem on seega väga mitmetahuline, kuid kõige selgemalt avaldub see, mis välja paistab. Hambaravi pole paljudele inimestele taskukohane ja selle probleemi ulatus kinnitab raportis antud hoiatuse asjakohasust: hädavajalikud raviteenused on muutumas Eesti inimestele liiga kalliks.

Õigemini, inimeste hammaste tervise järgi otsustades on need olnud liiga kallid juba aastaid. Eriti torkab see silma vaesemates piirkondades, kus töökohti vähe, töötuid palju ja palgad väiksed. Veelgi kurvem on aga, et ka lastel ei ole alati kujunenud harjumust oma hammaste eest hoolitseda. See omakorda tähendab, et probleem püsib ka tulevikus, ja kui sellega ei tegeleta, siis pigem süveneb.

Kevadiste valimiste eel tõusis hambaravi kättesaadavuse teema parteide valimisprogrammidesse, sellest mööda minna oleks olnud raske. Reformierakond lubas teha tööd selle nimel, et lapsed hambaarsti juurde jõuaks, et täiskasvanud suuhügieeni parandaks ja et pensionärid saaks kasutada proteesihüvitist ka hammaste ravimiseks. Sotsiaaldemokraadid lubasid, et täiskasvanu, kes ise tubli on ja korralikult hambaarstil käib, saab korra kolme aasta tagant ka hüvitist ning et maal, kus hambaarste alati võtta pole, hakkab käima hambaravibuss. IRL lubas kriisiprogrammi neile, kellel pole olnud pikka aega raha, et hambaarstile minna.

Õnneks jõudis suur osa lubatust ka koalitsioonileppesse ja valitsuse tegevuskavva. Lapsed hambaarsti juurde, seletamist-teavitamist avalikkusele, pensionäridele luba kasutada proteesihüvitist hambaraviks, ja mis peamine, hambaraviprogramm täiskasvanutele.

Raha plaaniti selleks 12 miljonit eurot. Kuidas see summa jaotuma hakkab, selle kohta oodatakse määrust järgmise aasta jooksul. Kas sellest summast kõige tegemiseks piisab, ei ole aga sugugi kindel.

Seotud lood
04.11.2015 06.11.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto