Sisukord
Päevakomm
Tänane leht
07.11.2015
Eesti Esimehest tööandjaks Juhan Parts: see on Eesti suhtes ebaõiglane! Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg 7.11 Palju õnne Siim Kallas: otselend ei vaja rahvuslikku lennufirmat 7 asja, mida me teame Estonian Airi olukorra kohta Reinsalu arve Venemaale üllatas valitsust Miks riik ei tohi toetada rahvuslikku lennukompaniid? Tarbijakaitse: meie Estonian Airi reisijatele soovitusi anda ei oska Lootusetu haige ravija Esikaas 7. 11 Majandus Juhan Parts: see on Eesti suhtes ebaõiglane! Lootusetu haige ravija Välismaa Välismaa lühiuudised Pomm võis olla Vene lennuki pagasiruumis Arvamus Mees valges Postimees 1911. aastal: kübaranõelad on inimestele ohtlikud Lootusetu haige ravija Päeva karikatuur Juhtkiri: tulevik peab olema õhust kaalukam Juhan Mellik: hiinlased teevad ajalugu Madis-Ulf Regi: minu päevik 2015 Kultuur Luulehetk – hetk luules Esimehest tööandjaks Ilus teooria uuritud alal Nädala plaat. Anorgaanilise seksapiil Nii halb, et lausa õudne Lõputu Singer ja jalgrattad No kuidas sa seda arvustad!? Mida arvab Postimehe žürii filmist «Hei, Rasma!»? Mida arvab Postimehe žürii filmist «Luikedeta järv»? Bond, jälle Bond Sport Helenius tuleb Tallinna otse treeningutelt Klitškoga IAAF jätab skandaali tõttu aastalõpugala ära Spordi lühiuudised Eesti hokit pööratakse nüüdisaega Meistrite liiga tiitlikaitsjat kimbutanud Teppan: sähvatajaid on varemgi olnud, klassi määrab stabiilsus Põlva puurilukkude vaikne duo veab koondisevankrit Klappi ei tekkinud, Eesti kaotas Iisraelile ja edasipääsulootuse Tarbija Erinevus rikastab ka tööl AK Marti Aavik: oh Island Ilus teooria uuritud alal Lõputu Singer ja jalgrattad Nädala plaat. Anorgaanilise seksapiil Mida arvab Postimehe žürii filmist «Hei, Rasma!»? No kuidas sa seda arvustad!? Rumeenia kinnisvara on tark investeering Mida arvab Postimehe žürii filmist «Luikedeta järv»? Viimane veerg Kevin Uljaste tõusvas joones Teeme rahval tuju paremaks Juhan Mellik: hiinlased teevad ajalugu Kätlin Konstabel: isa kui Medicite lõvi Peeter Langovitsi tagasivaade: plahvatus kohtumajas Konfutsius on üles tõusnud, elagu Konfutsius! Arter Lugu, mis puudutab kõiki Rahvuslipp jäisel mandril Paavo Järvi: olen õnnelik, et oleme tütardega üksteisel nii tihedalt «naha all» Pagulane minu kodus Sepp, meie kõigi president Saatusele tänulik Margit Härma: millal see prints siis tuleb? Enesepuhastuse läbiviija Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhan Mellik: hiinlased teevad ajalugu

2 min lugemist
Juhan Mellik FOTO: Jaanus Lensment / Postimees

Singapuris tehakse täna ajalugu – esimest korda pärast kommunistide võiduga lõppenud kodusõja lõppu 1949. aastal saavad kahe Hiina poliitikud kõige kõrgemal tasemel kokku. Ühel poolel Hiina Rahvavabariigi president Xi Jinping, teiselt tema Taiwani – ametliku nimega Hiina Vabariigi – kolleeg Ma Ying-jeou. 

Peking pole mitte kunagi nõustunud Taiwani kui de jure ametliku ja iseseisva riigiga. Hoidmaks ära võimalikku kiusatust Taipei poolt, on maismaalt sihitud ninaga saareriigi suunas rohkem kui üks rakett. Nii igaks juhuks, tuletamaks meelde ametliku eraldumise tõenäolisi tagajärgi. Hiina on alati olnud üks ja varem või hiljem saab ta selleks uuesti, kõlab Pekingi retoorika.

Paraku pole taiwanlased ise selles küsimuses kaugeltki nii üksmeelsed. Riigi poliitiline süsteem on lõhenenud kahe suure partei vahel: maismaaga tihedamaid sidemeid pooldav Guomindang ja suurema iseolemise poole püüdlev Demokraatlik Progressipartei. Kui aastal 2000 katkes pea pool sajandit kestnud Guomindangi ülevõim ja presidendiks valiti demokraatide hulka kuuluv Chen Shui-bian, oli häda sellest kui palju. Lõpuks korruptsiooniskandaalidesse sattunud mees oli Hiinast lahku löömise asjus nii käremeelne, et ehmatas ära isegi saareriigi ajaloolise julgeolekugarantii ehk ameeriklased.

Tuli välja, et nood pole sugugi nõus iga hinna eest Taiwani nimel minema sõtta riigiga, mis on maailmas number üks nii rahvaarvult kui majanduselt. Mida suuremaks on kasvanud rahvavabariigi võim, seda kaalutletumaks on muutunud ameeriklaste toetus Taiwanile, olgu ametlikus retoorikas või relvatarnetes.

Nüüd kardab osa taiwanlasi – peamiselt nooremad –, et järgmisel aastal ametist lahkuv Ma Ying-jeou on läinud suhete parandamisega liiga libedale teele. Rahvuslik identiteet on küsimus, mis on rahvast alati vaevanud. Kas on taiwanlased lihtsalt natuke kaduma läinud osa suurest ja vägevast rahvusest, kelle ajalooline ja loogiline eesmärk on lõppude lõpuks suure emamaa rüppe naasta? Või on nad ikkagi natuke teistmoodi hiinlased, oma identiteedi ja poliitilise süsteemiga? Ja ikkagi, keel ja kultuur on ju ühised…

Unustada ei saa ka kahe riigi vastastikku majanduslikku sõltuvust. Taiwanlastele meeldib Hiinas äri teha ning eriti riigi lõunaosa majandusarengus on neil tähtis roll.

Xi Jinping peab omalt poolt kindlasti silmas järgmise aasta presidendivalimisi. Pole sugugi kindel, et presidendiks saab Pekingi soositud kandidaat – Ma Ying-jeou ja Guomindangi populaarsus aina väheneb. Võib olla aga kindel, et mingeid peadpööritavaid kokkuleppeid ega plaane Singapurist ei tule. Lõppude lõpuks ei taha Peking avaldada erilist austust riigile, mis pole tema silmis üldsegi riik.

Esimesed sümboolsed sammud lähenemiseks on aga tehtud ja juba see on uudis iseenesest. 

Seotud lood
    06.11.2015 09.11.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto