Juhtkiri: tulevik peab olema õhust kaalukam

Täna peaks teatavaks saama Euroopa Komisjoni otsus, mis määrab Eesti rahvusliku lennukompanii Estonian Airi saatuse. Kui komisjon otsustab, et riigiabi ei olnud seaduslik, siis kuulutatakse välja ettevõtte pankrot. Juba paar päeva pole enam saladus, et Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat – esialgu kinnitamata andmetel – just nii ka otsustas.

Kui rahvuslikust uhkusest üle olla – sest riigile on oma lennukompanii üks neist veresoontest, mis organismi toimimiseks vajalikud –, jääb ometi mitu küsimust, millele oleks tahtnud juba ammu vastust saada.

Peamine küsimus puudutab informatsiooni, õigemini selle edastamist. Asi ei ole ju selles, nagu peaks üks lennufirma kestma igavesti. Olud muutuvad, seisukohad teisenevad, firmad sünnivad ja kaovad. Pigem on küsimus teadmises, mis aitab kadumiseks valmis olla. Ehkki märgid olid õhus juba ammu, ettehoiatust inimesed ometi veel ei saanud. Veel eile reklaamis lennufirma oma kodulehel sooduspakkumisi ja kinkekaarte. Kurb iroonia, kuid neist paistavad saavat katteta lubadused.

Tõsi, lubatud on, et kui halvim stsenaarium tõeks saab, siis juba ostetud piletid raisku ei lähe. Neile, kes on Estonian Airi lennule pileti ostnud, lubatakse leida uued piletid teistele lendudele või korvatakse pileti maksumus.

Teine peamine küsimus on laiem. Kui Eestisse ei too ega vii otselende, taandume perifeeriaks. Rahvuslik lennukompanii oli vähemalt lootus – tõsi, lendude sihtpunkte vaadates ammu enam mitte tagatis – sellele, et see võiks teisiti olla. Piirkondlikult hakkab Läti võtma üle seda, mis võiks kuuluda meile ja mille meile kuulumist korraks juba ka lootsime – Baltimaade sõlmpunkti staatust, mille peamine eeldus on lihtne ligipääs. Sellest ligipääsust sõltub siinse ettevõtluse, turismitööstuse, aga ka poliitikakujundamise paiga tulevik. Kui rahvusvahelisel ettevõttel on valida, kas luua Baltimaades kontor riiki, kuhu saab ümberistumiseta ja töötunde kaotamata, valib ta selle. Kui turist plaanib reisi Baltimaadesse ja tal on valida, kas maanduda Riias või võtta veel üks lend Tallinna, valib ta Riia. Praegu Riias toimuval julgeolekukonverentsil arutatakse siinse piirkonna ja kogu Euroopa jaoks olulisi teemasid. Samasugune tipp-poliitikute ja -mõtlejate kohtumine toimub kevaditi Lennart Meri konverentsi ajal Eestis, ent kui siia pääsemine hakkab tähendama palju suuremat pingutust, ei pruugi siinne intellektuaalne kapital mõtlejate ja poliitikakujundajate kohale meelitamiseks enam ebamugavusi üles kaaluda.

Tõsi, otselendudeks Tallinna ja Euroopa peamiste sõlmpuntide vahel ei ole ilmtingimata vaja rahvuslikku lennukompaniid. Kuid lend peab end ära tasuma või riiklikult kompenseeritud saama. Kui tegu on muu kui Eesti lennukompaniiga, jääb vaid esimene võimalus. See ei anna tulevikku vaadates põhjust ülemääraseks optimismiks.

Väiksel ja keskustest eemal asuval riigil on mõned küsimused, mille tähtsus on suurem kui teistel: parem ligipääsetavus, mis korvaks keskustest kaugemal asumist, ja usaldus, mis korvaks väiksust ja suhtelist tundmatust. Milline Estonian Airi saatus ka ei oleks, Eesti huvides on, et need kaks lubadust oleks õhust kaalukamad.

Seotud lood
06.11.2015 09.11.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto