Sisukord
Päevakomm
Postimees
10.11.2015
Eesti Dilbert Male Mälumäng Horoskoop Palju õnne Eesti lühiuudised Tagakülg Egiptuses puhkavad eestlased peaksid täna koju saama Ants Antson saadeti viimsele teekonnale Esikülg 10. november Eestlased: reisibüroo jättis meid infosulgu Arvutiga mängimisest on saanud pereharrastus Riigikontroll uurib uue lennufirma loomist Reisijatele pakutakse sadu eurosid kallimaid asenduslende SAS avab Tallinnast otseliinid Põhjamaade pealinnadesse Michal: enamikule Estonian Airi pilootidele on juba tööd pakutud Majandus Majanduse lühiuudised Viru Keemia Grupp saab tänavu kopsaka kahjumi Välismaa Kim ei loobu tuumaprogrammist Põhja-Koreas kardetakse puhastust Soome valitsus avalikustas pingeid tekitanud tervishoiureformi Natside «kullarongi» otsingud jätkuvad Spalta_välised Arvamus Juhtkiri: varastatakse rohkem või avastatakse rohkem? Postimees 1910. aastal: inimese loomusunnist Olesja Lagašina: Vene lennukatastroofi poliitiline mõõde Meediaekspert: vene inimesed väsivad infosõjast Tarvo Siilaberg: erakoolide tasalülitamine on määratud nurjuma Maarja Vaino: Eesti sümbolitest loobumise talumatu kergus Marje Allikmets: surnud ei lobise. Mis toimub hooldekodu kinniste uste taga? Päeva karikatuur Kultuur Kristjan Järvi sädelev helimeri Maailma parim Väikevend taltsutab Karlssonit Tipptegijad lavastavad teadusseriaali Sport Venus Williamsi teine noorus Venemaa kergejõustiku kõige mustem päev Spordi lühiuudised 22-aastane korvpallur peab mängima, mitte ainult treenima Tallinn Pirita linnaosavalitsus kolis jõe äärde Tallinn sulges Veerenni raudteeülesõidu Tarbija Arvutiga mängimisest on saanud pereharrastus Tartu Karuplatsile kerkib ärimaja Tarvo Siilaberg: erakoolide tasalülitamine on määratud nurjuma Turu linn jagas pagulaskogemusi Irja Alakivi: Emajõelinna parkide kaitseks Rock püüab järgmist võitu euroliigas Kitarristi asendab juhataja ametikohal kitarrist Tartu koorid harivad muusikapõldu Külmas vees ujujad sõitsid kokku Lätti Meelelahutus Koomiks Sudoku

Olesja Lagašina: Vene lennukatastroofi poliitiline mõõde

2 min lugemist
Egiptuses kukkus alla Venemaa reisilennuk Airbus A-321 224 inimesega pardal. FOTO: Xinhua/Xinhua/Sipa USA

Kui üle saada šokist, mille kutsus esile Venemaa reisilennuki katastroof, pole raske märgata, et selles on oma poliitilinegi mõõde. Ja poliitiline kontekst näeb välja üpris kurjakuulutav.

Kui vastab tõele versioon, et lennuk oli halvas tehnilises seisukorras, jääks süüdi lennukompanii, kes ei suutnud tagada õhulaevale vajalikku hooldust. Sel käepärasel versioonil peaaegu puuduvad poliitilised kõrvalmõjud, ehkki sel juhul jääb arusaamatuks, miks potentsiaalselt rikkal maal lendavad inimesed selliste künadega, millel lennu ajal kukub saba ära või plahvatab mootor. Seda versiooni pakkus esimestel tragöödiajärgsetel päevadel Venemaa ajakirjandus kõige enam välja.

Hoopis teine asi on pomm lennuki pardal. Möödunud nädala lõpust hakati lääne ajakirjanduses Briti ja Ameerika luurele viidates väga agaralt kõnelema just islamistide korraldatud plahvatusest. Nõndanimetatud Islamiriik võttis endale isegi vastutuse. Mõned lääneriigid keelasid oma lennukompaniidel lennata Sharm el Sheikhi, sealne lennujaamaülem vallandati.

Samal ajal teatas Rosaviatsija, et Venemaa lennukid lendavad endiselt Egiptusse, Venemaa ajakirjandus terrorirünnaku versiooni viimaste päevadeni peaaegu ei kajastanudki, islamistide ülestunnistus kuulutati valeks, Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov kutsus üles mitte seostama õhukatastroofi sõjategevusega Süürias ning Föderatsiooninõukogu liige Konstantin Kossatšov jõudis lausa kuulutada, et lääne lennukompaniidele kehtestatud keeld lennata Egiptusse on kõigest geopoliitiline vastupanu Venemaa tegevusele Süürias.

Alles tükk aega hiljem olid Venemaa võimud sunnitud tunnistama, et terrorirünnaku versiooni on põhjust kaaluda. Järgnesid ka vastavad meetmed: president Putin andis korralduse keelata lennud Egiptusse ja tuua tagasi seal viibivad Venemaa kodanikud. Nähtavasti saadi piisavalt veenvaid tõendeid, et lennuki pardal toimus plahvatus. Praegu kõneldakse juba pealt kuulatud terroristide kõnedest, mainitakse konkreetseid nimesid, räägitakse Iisraeli luure abist, kes olla jaganud teavet lääne eriteenistustega.

Miks terrorirünnaku versioon levis nii kiiresti läänes ja miks see jäi viimase hetkeni Venemaal tagaplaanile? Sellel on ilmselged poliitilised põhjused. Kui see on islamistide terrorirünnak, siis on see lubatud «vastus» Venemaa pommitamisele Süürias, mida paljud eksperdid olid pidanud Putini strateegiliseks võiduks, mis kindlustas tema reitingut.

Hukkunud laste hingerebestavate piltide taustal omandab «strateegiline võit» terrorirünnaku puhul sootuks teise meki: meile tehti kujukalt selgeks, et tegutsemine rahvusvahelisel areenil võib kaasa tuua väga konkreetseid tagajärgi. Innukamad vandenõuteoreetikud võivad küllap isegi uskuda, et terrorirünnaku korraldasid lääne eriteenistused eesmärgiga nõrgestada Putini reitingut. Ent tundub, et president on kerkinud juba nii võimsaks kangelaskujuks, et tema reitingut ei kõiguta ei hukkunud inimesed ega süüdlase nimetamata jätmine kohe pärast tragöödiat.

Seotud lood
09.11.2015 11.11.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto