Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Soome valitsus avalikustas pingeid tekitanud tervishoiureformi

Soome valitsusjuht Juha Sipilä. FOTO: SCANPIX

Soome avalikustas eile tervishoiureformi, mille eesmärk on kärpida kiiresti vananeva elanikkonna ravimisega seotud kasvavaid kulutusi.

«Tegemist on olulise ja ajaloolise reformiga, mis puudutab üle 20 miljardi euro kulutuste ümberkorraldamist ning umbes 250 000 töötaja ja inimese igapäevaelu,» ütles reformi üks peaarhitekt Tuomas Pöysti.

Valitsuse sõnul võimaldavad reformid vähendada tervishoiukulutuste iga-aastast kasvu praeguselt 2,4 protsendilt 0,9 protsendile. Reform näeb ette sotsiaal- ja tervishoiuteenuste eest vastutavate omavalitsuspiirkondade radikaalset vähendamist. Valitsuse teatel moodustatakse Soomes 18 sotsiaal- ja tervishoiuteenuste eest vastutavat omavalitsuspiirkonda praeguse 200 asemel ning teenuste osutamist korraldatakse neist 15 piirkonna ulatuses. Osana reformist võetakse vastu valikuvabadusseadus, mis võimaldab valida teenuseid kas avaliku, era- või kolmanda sektori pakkujalt.

Sotsiaaldemokraat Chair Rinne ütles aga Ylele, et selline süsteem viib peatselt erasektori domineerimiseni. «Pikas perspektiivis tähendab see, et inimeste sissetuleku suurus hakkab dikteerima nende jaoks teenuste kättesaadavust. »

Keskerakonna, Koonderakonna ja Põlissoomlaste võimuliit jõudis pärast pingelisi läbirääkimisi ning keskerakondlasest peaministri Juha Sipilä tagasiastumisähvardust reformides kokkuleppele laupäeva varahommikul. Valitsus loodab, et reformiga hoitakse 2029. aastaks kokku umbes kolm miljardit eurot.

Kiiresti vananeva elanikkonnaga Soome tervishoiukulutused on pidevalt kasvanud. Üle 65-aastaste osakaal 5,4 miljoni elanikuga riigis on praegu 19 protsenti ning kasvab 2030. aastaks 26 protsendini.

Paljud uue süsteemi detailid on veel väljatöötamisel ning nende tagajärjed soomlastele ei ole selged. Siiski on valitsus juba teatanud, et täiemahuline ööpäevaringne erakorralise abi teenus on tulevikus praeguse 19 haigla asemel kättesaadav vaid 12 haiglas.

Soome peaminister Juha Sipilä üllatas neljapäeval avalikkust avaldusega, et kui järgmisel päeval reformides kokkulepet ei saavutada, siis valitsus laguneb.

Enamik Helsinkin Sanomate poolt tänaval küsitletud soomlastest ütles, et ei pea sotsiaal- ja tervishoiureformi nii oluliseks, et anda põhjust valitsuse lagunemiseks. Pigem nähti valitsuskriisi taga Kesk- ja Koonderakonna võimuvõitlust.

Mai lõpus ametisse astunud Soome valitsusse kuuluvad Keskerakond, Koonderakond ja Põlissoomlased. Võimuliidul on 200-kohalises parlamendis 124 kohta.

Sipilä võitis aprillis parlamendivalimised lubadusega viia ellu radikaalseid reforme ja anda uus hoog seisakus majandusele.

Ehkki Keskerakonna esimehe poolehoidjad on tema lähenemist ülistanud, on peaminister olnud raskustes oma programmi elluviimisega.

Sipilä ambitsioonikad plaanid langetada tööjõukulusid takerdusid suvel ametiühingute vastuseisu tõttu. Pikale veninud läbirääkimised kulmineerusid 18. septembril streikide ja meeleavaldustega.

Soome majandus on alates 2012. aastast surutises. Selle põhjusena nähakse konkurentsivõime vähenemist, elanikkonna vananemist ning peamiste kaubanduspartnerite Venemaa ja Euroopa Liidu majandusraskusi.

09.11.2015 11.11.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto