Sisukord
Juhtkiri
Postimees
10.11.2015
Eesti Dilbert Male Mälumäng Horoskoop Palju õnne Eesti lühiuudised Tagakülg Egiptuses puhkavad eestlased peaksid täna koju saama Ants Antson saadeti viimsele teekonnale Esikülg 10. november Eestlased: reisibüroo jättis meid infosulgu Arvutiga mängimisest on saanud pereharrastus Riigikontroll uurib uue lennufirma loomist Reisijatele pakutakse sadu eurosid kallimaid asenduslende SAS avab Tallinnast otseliinid Põhjamaade pealinnadesse Michal: enamikule Estonian Airi pilootidele on juba tööd pakutud Majandus Majanduse lühiuudised Viru Keemia Grupp saab tänavu kopsaka kahjumi Välismaa Kim ei loobu tuumaprogrammist Põhja-Koreas kardetakse puhastust Soome valitsus avalikustas pingeid tekitanud tervishoiureformi Natside «kullarongi» otsingud jätkuvad Spalta_välised Arvamus Juhtkiri: varastatakse rohkem või avastatakse rohkem? Postimees 1910. aastal: inimese loomusunnist Olesja Lagašina: Vene lennukatastroofi poliitiline mõõde Meediaekspert: vene inimesed väsivad infosõjast Tarvo Siilaberg: erakoolide tasalülitamine on määratud nurjuma Maarja Vaino: Eesti sümbolitest loobumise talumatu kergus Marje Allikmets: surnud ei lobise. Mis toimub hooldekodu kinniste uste taga? Päeva karikatuur Kultuur Kristjan Järvi sädelev helimeri Maailma parim Väikevend taltsutab Karlssonit Tipptegijad lavastavad teadusseriaali Sport Venus Williamsi teine noorus Venemaa kergejõustiku kõige mustem päev Spordi lühiuudised 22-aastane korvpallur peab mängima, mitte ainult treenima Tallinn Pirita linnaosavalitsus kolis jõe äärde Tallinn sulges Veerenni raudteeülesõidu Tarbija Arvutiga mängimisest on saanud pereharrastus Tartu Karuplatsile kerkib ärimaja Tarvo Siilaberg: erakoolide tasalülitamine on määratud nurjuma Turu linn jagas pagulaskogemusi Irja Alakivi: Emajõelinna parkide kaitseks Rock püüab järgmist võitu euroliigas Kitarristi asendab juhataja ametikohal kitarrist Tartu koorid harivad muusikapõldu Külmas vees ujujad sõitsid kokku Lätti Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: varastatakse rohkem või avastatakse rohkem?

2 min lugemist

Seda, et Eestis on lühikese aja jooksul ilmsiks saanud mitu korruptsioonijuhtumit, võib tõlgendada eri viisidel. Üks, ja sageli vähem süvenemist nõudev – ja seega lihtsam – tõlgendus on, et korruptsiooni on riigis rohkem. Teine viis on näha korruptsioonijuhtumite ilmsiks tulekut märgina uurimisasutuste paranenud tööst. Need kaks on vastukäivad järeldused. 

Esimene tähendab, et olukord on käest ära, kõik läheb halvemaks. Teine tähendab, et olukord on aina enam kontrolli all. Kumba neist uskuda? Uskuda polegi vaja, tuleb vaadata varasemate sarnaste näidete põhjal loodud kogemust. Ja kogemus näitab, et lihtsam seletus ei pruugi alati olla õigem.

Tõsi, viimastel aastatel avalikkuse ette jõudnud ja arutamisel olevate juhtumite arv on väga suur ja loob ebakindlust. Tallinna linnapea Edgar Savisaare altkäemaks, Tallinna Sadama eelmise juhtkonna altkäemaks, «passimaffia» juhtum, ARKi Tallinna büroo eksaminaatorid, mitu vallavanemat – kui vaid mõned tuntumad juhtumid nimetada. Iga lisanduv juhtum kinnistab tunnet, et Eesti poliitika- ja majanduseliit on tuumani rikutud ning asutused, kelle asi oleks selliseid juhtumeid ära hoida ja avastada, on sellega võitlemisel mannetud.

Siin on õigus riigi peaprokurör Lavly Perlingil: korruptsioon on ühiskonnas paratamatu nähtus, mille tingib inimeste soov midagi võimalikult kergelt saada. See ei tähenda aga, et see peaks olema lubatav: iga korruptsioon on vargus. Kas varastatakse raha, usaldust või konkurentsivõimet, ei ole oluline.

Kuid vaadakem asju veidi laiemalt, varasemat kogemust arvestades. Muidugi on peaprokuröril õigus, korruptsioon on mõneti paratamatu. Kuid kas avastatud juhtumite arv tähendab seda, et varastatakse oluliselt enam ja et poliitika- ja majanduseliidi puhul ei saa mingist moraalist enam juttu olla? Kogemus näitab, et see ei pruugi nii olla.

Meenutagem vaid paari juhtumit. 2000ndate alguses kasvas usaldus politsei vastu oluliselt. Sellega kaasnes teine märkimisväärne statistiline muutus: ka kuritegude arv kasvas märkimisväärselt. Selle põhjal oli lihtne teha järeldus, et kuritegevus riigis tõusis, olukord läks selgelt halvemuse poole. Ometi oli see järeldus ilmselt ekslik: asi polnud selles, et oleks toime pandud rohkem kuritegusid, vaid selles, et kuna inimesed usaldasid politseid varasemast oluliselt enam, oli neil motiiv kuritegudest teada anda, lootuses, et need lahendatakse.

Teine samasugune eksliku tõlgendamise võimalus oli kolm aastat tagasi, kui järsku suurenes Eestis hüppeliselt perevägivalla juhtumite arv. Kas see tähendas, et olukord läks peredes nii palju problemaatilisemaks või seda, et politsei hakkas sellistele juhtumitele eraldi tähelepanu pöörama ja neid eraldi käsitlema? Tõenäoliselt just viimane, ehkki statistika järgi oleks kerge teha hoopis muud järeldust.

Mida sellest järeldada? Iga korruptsioonijuhtum on taunitav ja peab saama karistuse. Iga muutus statistikas, mis näitab juhtumite suurenemist, ei tähenda allakäiku. Vastupidi, see võib tähendada ka suuremat tähelepanu kuritegude avastamisel.

Seotud lood
09.11.2015 11.11.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto