Sisukord
Arvamus
Postimees
11.11.2015
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Estonian Airi töötajatel on õigus hüvitistele Palju õnne Aasta põllumees on Romet Rässa Tagakülg Protestilõkke kustutamiseks veeti voolik üle raudtee Esikülg 11. november Uue lennufirma valikud: turule tulla, turule jääda Kuidas luua kolme nädalaga lennufirma Peaministri ähvardaja: kättemaks ei ole sõnades Mardisandid andsid riigikogulastele vitsa Eesti lühiuudised Majandus Laenurahvas, rõõmusta – euribor võib langeda väga madalale Sõõrumaa müüb USSi oma endisele Venemaa äripartnerile Luts: USS tahab võtta turuliidri positsiooni Estonian Airi töötajatel on õigus hüvitistele Majanduse lühiuudised Välismaa Ajalehed kahtlustavad valitsust salatsensuuris Välismaa lühiuudised Cameron piiraks ka ELi kodanike õigusi Ühenduse liidrid seisavad silmitsi rändemaade kolleegidega Türgi sai ELi kriitika lõpuks kätte Arvamus Nils Niitra: kampaania teeb titeisu Juhtkiri: sport vajab enesepuhastust Mart Raudsaar: õudsed lood Emajõe Ateenas Postimees 1914. aastal: allveelaevale saatuslikud mullid Viljar Veebel: kas Estonian Airile antud riigiabi oli vajalik ja otstarbekas Kultuur Teatrikriitik: «Sain lõuatäie naerda» Tallinna vaated juhatasid suure avastuseni Sport Spordi lühiuudised Suurest punnitamisest jäi võiduks väheks Pehrsson viib koondise Eesti meistri vastu rünnakut lihvima Venelased eitavad endiselt dopingusüüd: WADAs töötavad idioodid Red Bull hiilis tagasi prantslaste ukse taha Tarbija Tuleval aastal viiakse esimest korda läbi jämesoolevähi sõeluuring D-vitamiini test: kas libedamalt läheb alla tilk või pärl? Tartu Päeva karikatuur Tartu sunnib lasteaiad võistlema Tänapäeva Kristian Jaagud hakkavad rändama juba gümnasistidena Lõunakeskuse tagune viilhall ootab tähtsat otsust Teismelised tegid koolikiusamisele lõpu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Postimees 1914. aastal: allveelaevale saatuslikud mullid

1 min lugemist

Londoni teadete põhjal, mille järel Pas de Calais's kaks Saksa veealust paati põhja on lastud kõneleb K. Slavski võitluse tehnikast veealuste paatidega.

Uue-aja veealused paadid võivad kaunis kaua vee all seista ja 100-150 jala sügavuses merepõhjas viibida, sündsat silmapilku kallaletungimiseks ära oodates. Harilikult hoiavad need paadid merepõhjas viibimisest kõrvale, sest et laevapõhi end tema külge kinni võib imeda. Nad peavad paremaks sündsas kohas vee all ankrusse minna. Nad tõusevad siis vahetevahel üles, et veepinda tähelepaneku alla võtta.

Heleda päeva ajal vee all olles ja alles pimeda tulekul pinnale tõustes, et laevaruumi tuulutada ja laevamehi puhata lasta, võib veealune paat häädel tingimustel isegi mitu päeva seisukohal viibida, ilma et tal tarvis oleks oma alalise või ujuva tegevuse-aluse (baasise) juurde tagasi minna.

Londoni teade, et Inglise vahilaevad kanalis Inglise rannal merepõhjas oleva Saksa veealuse paadi üleskerkivate mullide läbi kätte leidsid, näitab seda, et see veealune paat vahest mõne väikse augu oli saanud, mille kaudu õhk sisemisest ruumist välja tungis. Üleskerkivaid mullisid võib aga ka selle läbi seletada, et merepõhja küljes kinni olev paat üleskerkimiseks tarvisminevat ujumise võimalust selle läbi tahtis tõsta, et ta kokkusurutud õhku veega täidetud laeva osadesse pumpas. 11.11.1914

Seotud lood
    10.11.2015 12.11.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto