Sisukord
Arvamus
Postimees
12.11.2015
Eesti Mälumäng Proovilend - kunagi ei tea, millisele lennukile satud Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Harkus mässati kongolase toetuseks Kasvavates omavalitsustes napib lasteaiakohti Eesti lühiuudised Majanduse lühiuudised «Üldrahvalik» ja «Maastiku mustrid» Postimehe kinos Peasekretärid – helded filantroopidest kassatäitjad Kaarel Tarand: miks jõuab iga kolmas peasekretäri palk parteikassasse? Majandus Majanduse lühiuudised Pangad nõuavad jõuvõtete abil klientidelt isikuandmeid Välismaa Volker: meie ees seisab väga ohtlik ajajärk Internet ajab Afganistanis juuri Välismaa lühiuudised Protesteeritakse mujalgi Arvamus Triin Bõstrov: tööandjad, enne juhendage, siis nõudke! Päeva karikatuur Lauri Vahtre: jätkem silmakirjatsemine Juhtkiri: vaja teada või tore teada Marti Aavik: tegelikult on süüdi näitlejad Postimees 1910. aastal: kuidas olla õnnelik Taavi Minnik: paneme Venemaa maksma? Toomas Tamsar: teel keeldude ja käskude riigi poole Kultuur Kultuuri lühid Sport Koondis jätkab kolme rühmaga Spordi lühiuudised Noored tulid, lõid ja võitsid Gruusiat Sergei Ratnikov – uuendusmeelne vanameister Suusatajaid ootab ees karm valik Tarbija Kas sügisel tasub veel muru niita? Tujukas kaunitar vajab tähelepaneliku aedniku kätt Lehed tuleks murult juba sügisel ära riisuda Tartu Eesti noored audioloogid kutsuvad kõrvu hoidma Juht jättis peatuses istunud reisija maha Loojad loodavad loojapalgast rahu Maailmale tiir peale. Mootorrattaga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lauri Vahtre: jätkem silmakirjatsemine

5 min lugemist
Lauri Vahtre FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Praeguse erakoolide-tüli seemned külvati juba 2010. aastal, kuid toonane riigikogu otsus polnud põrmugi «viga», nagu arvab minister Ligi, vaid muutis olukorra loogiliseks ja õiglaseks. Paraku lõi kaardid segi Tallinna linna jonn ja riigikohtu kummaline otsus, kirjutab endine riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Vahtre (IRL).

Tellijale Tellijale

1909. aastal kirjutas Villem Reiman Eesti haridusseltside aastaraamatus: «Selge on, et meid [riigivõimu poolt] mitte kui soovitavaid kaaspüüdjaid hariduse väljalaotamisel ja koolide asutamisel ei tervitata, vaid kui vaenulisi võistlejaid, keda vaevalt suudetakse sallida.» 1909. aastal oli see isegi arusaadav, sest haridusseltsid ajasid eesti asja, riigivõim aga midagi muud, ja Vene impeeriumi rahvavalgustusminister (nagu kõlas haridusministri ametlik nimetus) oli hõbehallide juustega vanahärra Aleksander Schwarz, keda Oskar Lutsu andmeil hüüti rahvapimendusministriks. Erinevus praegusest Eesti Vabariigist ja minister Jürgen Ligist peaks olema merelaiune – miks tekib siis déjà vu tunne? Miks jälle jääb mulje, et erakoolid on kellelgi risuks jalus ja tore oleks, kui neid ei oleks?

Eestis on erakoolidel pikk ja auväärne minevik ning mitu tänapäeva parimat kooli on välja kasvanud just nimelt erakoolist (nt Hugo Treffneri gümnaasium, Miina Härma gümnaasium). Kusjuures juba sada aastat tagasi taotlesid vähemalt mõned neist enam-vähem analoogseid pedagoogilisi eesmärke kui enamik praegusaegseid erakoole. MHG eelkäija, Tartu tütarlastegümnaasiumi 10. aastapäeva puhul ilmunud brošüüris (1916) arutleb kooli rajaja Peeter Põld: «Suurema osa oma kümnest aastast on ta otsimistel olnud, pea «vabakooli» poole kaldunud, pea ametlikule koolile lähenenud. «Vabakooliks», kus võimalikult vähe normeeritakse, kus õpilaste individuaalsed iseäraldused ja tarvidused kõik määravad, ei ole ta sellepärast saada võinud ega tahtnud, et see liiga subjektivistiline ja silmapilguga rehkendav on, mida ühiskondlise kultura nõuetega võimatu lepitada on. Täitsa ametliku kooli koopiaks kujuneda, mis küll esimeses rinnas riigi tarvidusi silmas peab, ei ole kool ka mitte himustanud, sest et see ametlik ühiskondlus liiga kitsalt oma kultuuriülesandeid võtab, kohalikud iseolud ja nõuded tähelepanemata jätab ning õpilast liiga raske shablonide surve alla paneb.»

11.11.2015 13.11.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto