Sisukord
Juhtkiri
Postimees
12.11.2015
Eesti Mälumäng Proovilend - kunagi ei tea, millisele lennukile satud Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Harkus mässati kongolase toetuseks Kasvavates omavalitsustes napib lasteaiakohti Eesti lühiuudised Majanduse lühiuudised «Üldrahvalik» ja «Maastiku mustrid» Postimehe kinos Peasekretärid – helded filantroopidest kassatäitjad Kaarel Tarand: miks jõuab iga kolmas peasekretäri palk parteikassasse? Majandus Majanduse lühiuudised Pangad nõuavad jõuvõtete abil klientidelt isikuandmeid Välismaa Volker: meie ees seisab väga ohtlik ajajärk Internet ajab Afganistanis juuri Välismaa lühiuudised Protesteeritakse mujalgi Arvamus Triin Bõstrov: tööandjad, enne juhendage, siis nõudke! Päeva karikatuur Lauri Vahtre: jätkem silmakirjatsemine Juhtkiri: vaja teada või tore teada Marti Aavik: tegelikult on süüdi näitlejad Postimees 1910. aastal: kuidas olla õnnelik Taavi Minnik: paneme Venemaa maksma? Toomas Tamsar: teel keeldude ja käskude riigi poole Kultuur Kultuuri lühid Sport Koondis jätkab kolme rühmaga Spordi lühiuudised Noored tulid, lõid ja võitsid Gruusiat Sergei Ratnikov – uuendusmeelne vanameister Suusatajaid ootab ees karm valik Tarbija Kas sügisel tasub veel muru niita? Tujukas kaunitar vajab tähelepaneliku aedniku kätt Lehed tuleks murult juba sügisel ära riisuda Tartu Eesti noored audioloogid kutsuvad kõrvu hoidma Juht jättis peatuses istunud reisija maha Loojad loodavad loojapalgast rahu Maailmale tiir peale. Mootorrattaga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: vaja teada või tore teada

2 min lugemist

Pangad on hakanud nõudma klientidelt andmeid, mis muu hulgas puudutavad sugulaste seotust riigiametitega. Kui andmeid ei esita, siis pangateenuseid kasutada ei saa. Kliendid on sellest häiritud, ja mõistetavalt. Pangad kinnitavad, et nad ei kogu andmeid omal initsiatiivil, vaid vastavalt seadustele ja regulatsioonidele. Andmekaitse inspektsiooni järgi on pankades kliendiandmete uuendamine vajalik seetõttu, et andmed tuleb kooskõlla viia rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusega.

Lühidalt on konflikt kokku võetav nii: pangad leiavad, et nad täidavad üksnes neile pandud kohustust. Inimesed tunnevad, et nende andmete küsimisega on mindud üle privaatsuspiiri – mitte et neil oleks midagi varjata, vaid uute andmete kogumise nõue on neile mõistetamatu. Kui nõue on mõistetamatu, siis pole vajadust täiendavate andmete järele klientidele piisavalt seletatud ning sel juhul on usaldustõrke tekkimine paratamatu.

Et usaldustõrke tekkimist seletada, peaks alustama kaugemalt. Üldiselt kehtib põhimõte, et inimese kohta informatsiooni küsimisel peaks juhinduma printsiibist, et teada tuleks nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Piir selle vahel, mida on ilmtingimata vaja teada ja mida oleks tore teada, on informatsiooni sisu ja hulga muutumisega teisenenud, kuid see ei tähenda, et see piir ei vajaks selget mahamärkimist. Vahetegemine vajaliku ja soovitava teabe vahel ei ole kujunenud niisama, vaid sellel on kaalukad põhjused. Need seonduvad laiemalt sellega, kuidas privaatsust ja eetilisi norme ühiskonnas mõistetakse.

Tinglikult võib pidada murdekohaks, millest alates privaatsusküsimus laiemalt oluliseks muutus, 2013. aastat, mil sai avalikuks üks seni suuremaid privaatsuse rikkumisi – Edward Snowden avalikustas NSA dokumendid, mis näitasid laialdast jälitustegevust. Jättes kõrvale kõik muu – motiivid, huvid ja eesmärgid –, oli tegu olulise pöördepunktiga selles osas, kuidas me privaatsust ja eetikat seostame.

Üldiselt on kõik ju nõus sellega, et riigil või muul institutsioonil on vaja saada inimese kohta teada teatud hulk andmeid, et tagada inimeste turvalisus. Kui välja jätta kuritegevusega seonduv, on enamikku neist andmetest vaja selleks, et teha kindlaks, et inimene on tema ise ja mitte keegi muu. Näiteks on pangal vaja teada inimese kohta andmeid, et tagada: vaid sel inimesel on õigus teha oma kontol leiduva rahaga tehinguid. Suures plaanis on see kõik, mida on vaja: teada saada, et inimene on see, kes ta väidab end olevat.

Alati sellest ei piisa. Kuid iga samm, mis viib sellest edasi, on samm usaldusest eemale. Kui selle sammu astumiseks on seaduslikud põhjused, siis tuleb olla kindel, et neid põhjuseid on inimestele ka piisavalt seletatud. Usalduse kannatada saamine on vastasel juhul paratamatu.

Seotud lood
11.11.2015 13.11.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto