Sisukord
Eesti
Tänane leht
14.11.2015
Eesti Mälumäng Kes, miks ja kui kaua peavad elama Harku kinnipidamiskeskuses? Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Nora sai oma puuri Peetri keskus valmistub elamussportlasi vastu võtma Mobiilside hanke teel peaaegu muidu Eesti väiketootjate õlled vallutasid Moskva restorani Kliendid leidsid nipi külma arve tegemiseks Eesti lühiuudised Andrus Kivirähk esitles oma uut lasteraamatut Üks tuhandeist – See Jaan Tamm Majandus Üks tuhandeist – See Jaan Tamm Lutsulik Luts Välismaa Euroopa ehitab tarasid Putini järel tuleb küüniline varas Välismaa lühiuudised Birma uus lootus Arvamus Juhtkiri: kas Tallinnas elavad Euroopa rikkaimad inimesed? Päeva karikatuur Postimees 1931. aastal: gaasipommidega piirituslaev Tallinna sadamas Vaga vesi Üks tuhandeist – See Jaan Tamm Birma uus lootus Lutsulik Luts Egle Pullerits: Kreeka koerad ja õigus olla Jelena Skulskaja veste: Kui palju on Eesti suurem maailmast? Jaak Jõerüüdi essee: otsese ja kaudse vastutuse paradoks Kultuur Raske on olla jumalanna Orient Occident. Goncourti preemia 2015 Aja auk. Anti-Varro Luulehetk – hetk luules Nädala plaat. Hukkuv hotell Ott Lepland Taimaal: lollid naljad ja kange naps Saatus mängib vingerpussi Andrus Kivirähk esitles oma uut lasteraamatut Mida arvab Postimehe žürii filmist «Kirjad Islandilt»? Sport Tänak Walesis avapäeva järel kuues Spordi lühiuudised Peatreenerite kanged naised: alati toetamas, virisemata Tallinn Peetri keskus valmistub elamussportlasi vastu võtma Tarbija Mobiilside hanke teel peaaegu muidu Koondada on võimalik väärikalt AK Langovitsi tagasivaade: töölaual Eesti-Vene piirileping Aja auk. Anti-Varro Intervjuu: rändekriisi «pesumasinat» on väga raske välja lülitada Saatus mängib vingerpussi Nädala plaat. Hukkuv hotell Disainivaba kodu Mustamäel Mida arvab Postimehe žürii filmist «Kirjad Islandilt»? Lihtne matemaatika Viimane veerg Mida ütleks vangla, kui tal oleks suu? Jaak Jõerüüdi essee: otsese ja kaudse vastutuse paradoks Marek Tamm: kuidas Roland Barthes võib muuta teie elu Arter SUUSAD VS SIPUKAD Kommist-või-pommist, martidest ja kadridest Hingepeeglid ja kaetud aura ehk hinnalise rätiga eestlanna Saksa pauk Venemaa pihta Tõelise elu jäädvustaja Pareiko kritiseerib kohtunike valesid otsuseid Kunstnik loob Kultuurikatlasse lumesadu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kes, miks ja kui kaua peavad elama Harku kinnipidamiskeskuses?

2 min lugemist
Harku kinnipidamiskeskus. FOTO: Sander Ilvest

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kinnitusel on tänavu üheksa kuu jooksul Harku kinnipidamiskeskusesse paigutatud 114 välismaalast.

Harjumaal Harku kinnipidamiskeskuses elavad illegaalsed immigrandid, kellest osa ootab väljasaatmist, osa taotleb aga varjupaika. Kui reeglina viibivad asüülitaotlejad menetlemise ajal Lääne-Virumaal Vao majutuskeskuses või elavad iseseisvalt, siis vältimatu vajaduse korral (nt põgenemisoht) on neid õigus ka kinni pidada.

PPA välismaalastetalituse juht Liis Valk ütles, et selle aasta üheksa kuu seisuga on kinnipidamiskeskusesse paigutatud 114 välismaalast. Neist 64 on olnud keskuses väljasaatmise eesmärgil, ülejäänud viibivad või viibisid seal lootes asüülitaotluse rahuldamist.

Praegu viibib Harku kinnipidamiskeskuse juhi Pärtel Preinvaltsi sõnul keskuses 65 inimest, kuid sinna mahuks 80.

Üle 18 kuu kinni hoida ei tohi

Kui Eestis põhjuseta viibivat inimest pole võimalik kiiresti riigist välja saata, siis võidakse ta halduskohtuniku otsusel paigutada Harku kinnipidamiskeskusesse. Esialgu kuni kaheks kuuks.

«Kui väljasaadetav on kohtuotsusega suunatud kinnipidamiskeskusesse, siis enamasti on tegemist olukorraga, kus inimesel puuduvad vajalikud dokumendid, mis võimaldaks teda välja saata,» rääkis Valk.

Väljasaatmine viiakse lõpuni esimesel võimalusel ehk kui päritoluriik on väljastanud selleks vajalikud dokumendid.

«Väljasaatmise korraldamine on raskendatud nendesse riikidesse, millega Eestil puudub diplomaatiline side ja kes ei vasta tagasivõtupalvetele,» lisas PPA välismaalastetalituse juht.

Samuti võib väljasaatmise lõpuni viimist raskendada lennupiletite kättesaadavus kaugematesse riikidesse.

«Keskmiselt kulub väljasaatmise korraldamisele alla kuu aja. Väljasaatmise eesmärgil võib inimest kinni pidada maksimaalselt kuni 18 kuud, kuid sellised situatsioonid on tõesti erandid,» lausus Valk.

Toetatakse vabatahtlikult koju minemist

Seaduse järgi saab ka asüülitaotleja kinni pidada, kui tema üle ei ole võimalik muud moodi järelevalvet teha, aga on näiteks selge oht, et ta põgeneb (nt ta on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu, esitanud võltsdokumente jne).

«Kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalaste rahvusvahelise kaitse taotlused vaadatakse läbi eelisjärjekorras, kuna nende inimeste vabadus on piiratud ja seega on tegemist prioriteetse menetlusega,» kinnitas Valk.

Varjupaigataotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada näiteks, kui on vaja tuvastada tema isikut või kontrollida esitatud andmeid, tema kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. Samuti on vaja kontrollida tema riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslikke aluseid, selgitada välja, kas tal on õigus saada varjupaika. Samuti ütleb seadus, et isiku võib kinni pidada, et kaitsta riigi julgeolekut ja avalikku korda.

«Kinnipeetavad, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi lükatakse, üldiselt vaidlustavad otsuse kohtus. Seaduse kohaselt võimaldab riik sellistel juhtudel ka riikliku õigusabi,» lisas PPA välismaalastetalituse juht.

Harku kinnipidamiskeskus. Foto: Sander Ilvest FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Kinnipidamiskeskusesse paigutatud inimeste kaitse taotlust üldjuhul ei rahuldata.

Juhul, kui välismaalaste kinnipidamine on jätkuvalt põhjendatud, siis viibivad nad kinnipidamiskeskuses ka rahvusvahelise kaitse otsuse vaidlustamise ajal.

«Kui rahvusvahelise kaitse taotlusele tehtud tagasilükkav otsus jõustub, algab välismaalase riigist väljasaatmise menetlus,» lisas Valk.

Kinnipidamiskeskuses viibiva või viibinud välismaalase väljasaatmise korraldab PPA.

MTÜ Eesti Pagulasabi juhi Eero Jansoni sõnul on immigrantidel võimalik pöörduda Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni poole, kes pakub tuge vabatahtlikul koju pöördumisel. «Nad saavad vajadusel ka rahalist tuge, et vabatahtlikult oma koju tagasi pöörduda,» rääkis ta.

Kokku on tänavu rahvusvahelise kaitse taotlusi esitatud kümne kuuga 211. Pagulase staatuse või täiendava kaitse staatuse sai kümne kuuga 71 inimest.

Seotud lood
13.11.2015 16.11.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto