Sisukord
Välismaa
Postimees
04.04.2020
Minister Tanel Kiik: aprilli keskpaik tuleb kõige raskem Eesti Lootuskiiri on, imeravi veel mitte Koroona alistas särasilmse rahva­tantsija Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi Koroonakriis sundis testitulemused liikuma reaalajas Siseministeerium maksab juhtidele kopsaka preemia (7) Haige mees sai ravile pärast inimese ründamist Majandus Mari portfell kukkus koroonakriisiga miinusesse (1) Koroonakriisi võimalik võitja Marati juht: saan hakkama ka masina ja leti taga! Välismaa New Yorgis sunnitakse tööle ka koroonahaiged meedikud (1) Stoltenbergi sõnul jätkab NATO Baltimaade kaitsmist nagu alati (2) Raport soovitab harjutada vägede Baltimaadesse toomist Lawrence: raudteel liigub sõjatehnika kiiremini Hodges: Venemaa ei mõtle «sõjas» või «ei ole sõjas» (1) Arvamus Juhtkiri: kiire toiduabi väldib nakatumist Raskete kohtade hirm Piiride nihutajad Komandör kaotas närvi Õige inimene õiges kohas Sport Ville Arikese kolumn: koroonakriis näitab ära sportlaste sisu POSTIMEHE EKSKLUSIIV ⟩ Läti mitmevõistleja rühib Kirdi imelise tööeetika ja eestlaste professionaalsuse abil tagasi tippu Merendus Ehitusloata kaldakindlustus annab Kloogaranna suvilale lisaaega (4) Tallinn Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi AK Kaido Kama: õppetunnid, millest ei õpita Mikael Raihhelgauz: põimsus peab edasi kasvama «Koroona» naabrid Kaupo Vipp: teame, aga ei usu EÜS 150: inime on mõõt! Õpetlik isolatsiiniajastu lauamängu Nupukoroona Kunst sinu ümber. Peidetud lugude jutustaja Jaanus Samma Poola suurkuju ja eeskuju NÄDALA PLAAT: Reisialbumid Tallinnast Los Angelesse, Göteborgist Ühendkuningriiki Plaat, mis vaatab mööda Juurikas. Minu eriolukorra päevik Arter Suur sõda meditsiini lipulaeva pardal: miks pidi kliinikumijuht ootamatult lahkuma? Kõik lõpeb kord... aga millal? Hiina pikksilm. Huawei P40 Pro: kas saame hakkama Google‘ita? (1) Linn ja auto. Sõiduproov Volkswageni väikse elektrikaga Marati juht: saan hakkama ka masina ja leti taga! Meelelahutus Koomiks Sudoku
Somaaliast pärit varjupaigataotleja Mariam Ali Tornio vastuvõtukeskuse ees. FOTO: Sander Ilvest

Soome, kuhu aasta algusest alates on jõudnud ligi 28 000 asüülitaotlejat, on praegu riiki saabunud migrantide arvu poolest ühe elaniku kohta Euroopas neljandal kohal.

Seepärast on vastuvõtukeskusi, kus varjupaigataotlejad oma otsust ootama peavad, juurde tekkinud kui seeni pärast vihma.

Migratsiooniametile on kõigi asüülitaotlejate majutamine kujunenud rängaks logistikaülesandeks. «Kui aasta alguses oli meil umbes 20 vastuvõtukeskust, siis nüüd oleme pidanud meeletul kiirusel keskuste arvu suurendama,» ütleb Soome migratsiooniameti vastuvõtu osakonna ametnik Inkeri Mellanen Postimehele.

Iga päev tuleb riiki nii palju inimesi, et tegelikult tuleks iga päev rajada vähemalt üks uus vastuvõtukeskus, ütlevad Tornio registreerimiskeskuses töötavad politseinikud. Praegu on selliseid vastuvõtukeskusi üle Soome umbes 120.

Enamiku vastuvõtukeskusi on organiseerinud Soome Punane Rist, kuid on ka selliseid, mida juhivad omavalitsused. Viimasel ajal on initsiatiivi üles näidanud ka mitmesugused ettevõtted ja kogudused, täpsustab Mellanen.

Kui alguses võeti kasutusele üle Soome paiknevad tühjalt seisvad hooned, nagu endised haiglad või koolimajad, siis nüüd on need otsa lõppemas. Hiljuti teatas migratsiooniamet, et Soomes tehakse ettevalmistusi telkide ja konteinerite kasutusele võtuks, sest põgenike tulva kasvades ei suuda riik enam uutele saabujatele praegusega võrreldavaid tingimusi pakkuda.

Vastuvõtukeskuste arvu kasv

Mellanen märgib, et mõnedes kohtades on keskuse rajamine tekitanud ka vastupanu. «Kohalikud elanikud ei soovi, et keskus asuks nende elukohas,» ütleb ta.

Samal ajal on aga aktiivseks muutunud vabatahtlikud abistajad – inimesed soovivad annetada saabunutele asju ja riideid või pühendada neile oma aega.

Varjupaigataotlejatega tegelemine on aga olnud riigile ka märkimisväärne kulu, ütleb Postimehele Soome siseministeeriumi immigratsiooni osakonna direktor Sirkku Päivärinne. «Ei saa unustada, et Soome majanduslik olukord pole praegu kiita,» lisab ta.

Mis juhtub Soome saabunud asüülitaotlejaga?

Enamik pagulasi saabub Soome piirile Rootsist liinibussidega.

  • Taotlejad registreeritakse, tehakse pilt ja võetakse sõrmejäljed.

    1-7 päeva

    Soome politsei
  • Iga taotlejaga viiakse läbi põhjalik intervjuu ja taustauuring veendumaks, et asüülitaotlusel on alust.

    Kuni pool aastat

    Migratsiooniamet
  • Varjupaigataotlejad majutatakse taotluse läbivaatamise ajal vastuvõtukeskustesse. Alternatiivina võivad nad elada kodumajutuses.

    Kuni pool aastat

    Soome Punane rist või omavalitsus
  • Asüülisaanud isik leiab endale elukoha.

    Positiivse vastuse korral

    Omavalitsus
  • Keeleõpe ja karjääriabi

    Positiivse vastuse korral

    Soome integratsiooni programm
  • Vabatahtlik või sunniviisiline tagasipöördumine.

    Negatiivse vastuse korral

    Soome politsei

Päivärinne sõnul on väga tähtis kiirendada asüülitaotluste läbivaatamist. Mõistlikum oleks palgata juurde rohkem inimesi, kes pagulasi intervjueeriksid ja taotlusi läbi vaataksid ning hoida seeläbi asüülitaotlejate vastuvõtukeskustes elamise aeg võimalikult lühikesena. «Vastuvõtukulud on seitse korda suuremad kui tööjõukulud,» toob ta ilmeka võrdluse.

Oktoobrikuu jooksul saabus Soome 7058 varjupaigataotlejat ja enamik sisenes riiki Tornio kaudu, üle Soome läänepiiri. Juulikuust saadik saabujate pideva surve all olnud Põhja-Soome väikelinn ei näe Rootsi kaudu riiki tuleval migrantide tulval lõppu. Pigem on see viimaste nädalate jooksul taas intensiivistunud. Iga päev saabub seda teed pidi Soome sadu inimesi.

Oma rolli selles mängivad Rootsi ammenduvad ressursid. Novembri alguses teatasid rootslased, et taotlevad osa Euroopa Liidu ümberpaigutamisplaani alusel Rootsi tulema pidanud migrantide ümbersuunamist teistesse riikidesse.

Kui septembris-oktoobris olid Soome tulijateks peamiselt iraaklased, siis nüüd on politsei sõnul olnud migrantide seas palju afgaane. Muudatus peegeldab olukorda Euroopas, ka Afganistani pagulaste üldarv on kasvanud. Idapiir Venemaaga on aga endiselt vaikne. Sealtkaudu on viimasel ajal riiki tulnud ligikaudu 40 asüülitaotlejat nädalas.

Kuigi esmalt võib tunduda kummaline, miks valivad migrandid Soome jõudmiseks pikema tee ehk sisenevad Soome riigi põhjaosast läbi Rootsi, mitte Baltimaade kaudu, on põhjus lihtne. Skandinaavia kaudu saavad nad Soome tulla mööda maad.

Nende tüüpteekond näeb laias laastus välja järgmine: esmalt tuleb saada Türgist üle mere Kreekasse. Sealt liiguvad nad riik riigi haaval Taani, kust on võimalik mööda silda jõuda Rootsi ja siis omakorda bussiga Rootsi-Soome piirile.

Tallinnast Helsingi laevale minejailt küsitakse dokumente ning nende puudumisel jääks neil ainsaks võimaluseks taotleda asüüli Eestis – sellist plaani migrantidel aga üldjuhul ei ole.

Septembris rajas valitsus piirilinna endisesse koolimajja, mis sada aastat tagasi oli Vene tsaariarmee käsutuses, asüülitaotlejate registreerimiskeskuse. Keskuse eesmärk on üle piiri tulevaid migrantide masse mingilgi määral kontrolli alla saada.

Enne seda oli varjupaigataotlejal kohustus pöörduda kohalikku politseijaoskonda, mis tekitas seal suve jooksul meeletuid järjekordi. Võis ka juhtuda, et nad istusid Torniost rongile ja sõitsid näiteks Helsingisse ennast politseis arvele võtmata.

Torniolase Raija Lummi sõnul on rändekriisi keskmesse sattumine elu linnas kihama pannud. 22 000 elanikuga Tornios on nüüd hotellid pidevalt täis, sest mujalt Soomest on lisajõududena linna saabunud politseinikud ning samuti on linn meedia huviorbiidis, ütleb Lummi, kes käis koolis samas hoones, kus nüüd asub registreerimiskeskus. Kuna migratsioonivoo haldamine nõuab ressurssi, on ka mitmed kohalikud töötud leidnud rakendust, lisab ta.

Linnaelanike kontakt teiste rahvustega on seni piirdunud vaid sealse rakenduskõrgkooli välisõpilaste ja muidugi kohe piiri taga elavate rootslastega. 1990ndatel Soome saabunud somaallased seadsid end sisse peamiselt Soome lõunaosas, seega on praegu Tornios toimuv ka soomlastele väga uus.

Sügise jooksul on Tornios aset leidnud ka mitu protestimeeleavaldust. Meeleavaldajaid on olnud mõlemalt poolelt, oma sõnumitega on välja tulnud nii migratsiooni pooldajad kui ka vastased, kes on üle Soome Torniosse sõitnud. Vastaste sõnum on selge: nad soovivad lõpetada sisserände. Migratsiooni pooldajad tahavad aga näidata, et soomlaste hulgas on ka inimesi, kes on rahumeelsed ja tervitavad siia saabuvaid inimesi.

Lapimaa Politseijaoskonna kommunikatsioonijuht Elina Katajamäki (vasakul) ja Tornio reguleerimiskeskuse operatiivjuht Janne Koskela. Foto: FOTO: Sander Ilvest

Lapimaa politseijaoskonna kommunikatsioonijuhi Elina Katajamäki sõnul olid linnaelanikud esmalt peamiselt uudishimulikud ja pisut skeptilised, kuid praegu on tulemuseks hoopiski see, et ka muude väär- ja kuritegude arv on tänu politsei suuremale kohalolule Tornios vähenenud.

Enamik varjupaigataotlejatest saabub Rootsist bussidega Soome-Rootsi piiril asuvasse Haaparanta bussijaama, ütleb aastaid Tornios elanud Lummi. Seal võtavad neid vastu politseinikud, piirivalvurid ja tolliametnikud. Asüülitaotlejad suunatakse bussidesse ning toimetatakse politsei poolt koordineeritud registreerimiskeskusesse.

Pärast turvakontrolli ja intervjuud tehakse igaühest pilt ja võetakse sõrmejäljed. Politsei ülesanne on kontrollida, ega ükski neist pole juba mõnes muus Euroopa Liidu riigis asüülitaotlust esitatud.

«Juhul kui see nii on, siis Dublini lepingu järgi saadame isiku tagasi sinna riiki, kus ta algselt oma taotluse esitas,» selgitab politsei kommunikatsioonijuht.

Sõltuvalt sellest, kui palju inimesi keskusesse saabunud on, võivad asüülitaotlejad seal viibida kuni seitse päeva. Üldjuhul suudab Soome politsei ühe päeva jooksul vajalikud protseduurid ära teha ja nad saadetakse juba õhtul üle Soome paiknevatesse vastuvõtukeskustesse edasi, kirjeldab Katajamäki.

Varjupaigataotlejate arv maakonniti

Kuna vabade kohtade arv vastuvõtukeskustes muutub pidevalt, ei teagi bussijuht sõitma hakates enamasti, millisesse linna ta konkreetselt minema peab. «Neile öeldakse vaid, kas sõita põhja või lõuna poole,» sõnab Lummi.

Torniosse nad jääda ei saa, sest siinne, ka alles augustis rajatud vastuvõtukeskus on täis. Praegu on sinna majutatud 300 peamiselt Somaaliast ja Iraagist pärit inimest.

Üks nendest on 22-aastane Nafisa Mohamednur. Naine saabus Soome viis kuud tagasi. Teel Somaaliast Soome sünnitas ta lapse. Praegu kaheksakuune poiss sündis Kreekas, kus Mohamednur läks mingil põhjusel lahku abikaasast, kellega koos ta oli kodumaalt põgenenud.

«Somaalia ei ole turvaline,» vastab Mohamednur küsimusele, miks ta oma kodumaalt lahkus. Lihtlausetega inglise keelt rääkiv somaallane on vastuvõtukeskuses harv nähtus, sest ükski teine sealsel naistekorrusel elavatest somaallastest inglise keelest aru ei saa. Mohamednuri unistus on minna Soomes kooli ja õppida õeks, praegu on tal aga vaid kuueklassiline haridus.

Mariam Ali, pagulane Somaaliast Tornio vastuvõtukeskuses koos oma õe Nafisa Mohamed Nun lapsega. Foto: Sander Ilvest

Varjupaigataotlejatega tegelevaid vabatahtlikke leida on Tornio vastuvõtukeskuse juhi Marika Kurthi sõnul praegu veel lihtne ja huvi suur. Just vabatahtlikel on lisaks keskuses tööl olevatele õdedele ja sotsiaaltöötajatele kanda suur roll.

Septembris end Soome Punase Risti vabatahtlikuna üles andnud torniolane Matti Niskasaari ütleb, et teda ajendas seda sammu astuma pagulastevastane vihakõne. «Ma tahtsin teha midagi, mis näitaks pagulastele, et me ei ole rassistid,» ütleb Niskasaari. IT-ettevõtjana tegutsev Niskasaari on olnud vabatahtlik nii Tornio registreerimiskeskuses kui ka vastuvõtukeskuses.

Matti, Soome Punase Risti vabatahtlik Tornio vastuvõtukeskuses. Foto: Sander Ilvest FOTO: SANDER ILVEST/

Praegu aga õpetab ta saabunutele soome keelt. Tunnid toimuvad korra nädalas Soome Punase Risti ruumides ja sinna on oodatud kõik Tornios majutatud varjupaigataotlejad. «Mulle meeldib, et saan neid kuidagi aidata. Tänu minule oskavad nad nüüd juba mõnda soomekeelset sõna,» lisab ta.

Lähedasemat kontakti on aga nendega raske saavutada, sest üldjuhul ei oska nad suhtlemiseks piisaval määral ka inglise keelt. Vabatahtliku sõnul oli ta enne reaalset kokkupuudet islamiusku inimeste suhtes skeptiline, kuid nüüd on ta arvamus muutunud ning moslemid on tema silmis tavalised inimesed.

«Muidugi on selge, et varjupaigataotlejate hulgas on kõiksugu inimesi, nii häid kui halbu, aga suuremalt jaolt on nad nagu meie,» ütleb Niskasaari oma kogemuse põhjal.

Postimehe küsimusele, millised oleksid tema soovitused Eesti politseile, kui me peaksime samasugusesse olukorda sattuma, vastab Tornio registreerimiskeskuse operatiivjuht Janne Koskela, et esmalt tuleb kindlaks teha peamine marsruut, mille kaudu migrandid riiki sisenevad.

«Soome puhul on see Tornio,» ütleb ta ja lisab, et siis töötab hästi analoogse registreerimiskeskuse loomine. «See võimaldab meil kontrollida, kes need inimesed on ja kui palju neid tuleb, et siis tagada ka vajaminev majutamine.»

03.04.2020 04.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto