Sisukord
Arvamus
Postimees
17.11.2015
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Ilves mälestas Prantsusmaa suursaatkonna juures terroriohvreid Tagakülg Esikülg 17. november Terroristid tapsid kõiki, ka moslemeid Eesti sõtta ei kibele Politsei töötab endises rütmis, automaadid korjati ära Kopli liinide viimased elanikud ei taha kodust lahkuda Keskerakonna esimeheks kandideerivad ka Vitsut, Stalnuhhin, Toom ja Loone Valga põhikooli õpilased kogunesid leinaseisakuks Majandus Majanduse lühiuudised ETK Grupp hakkab kasutama nime Coop Inflatsioon ei lase meie pensionifondidel särada Välismaa Euroopas sirgunud terroristid Ukraina peaprokurör: Maidani-mõrvarid ja nende käskijad on teada Nn Islamiriigi rünnakuid 2015. aastal Terroristid tapsid kõiki, ka moslemeid G20 liidrid ühendavad ISi-vastases võitluses jõud Välismaa lühiuudised Inimjaht levib üle Prantsusmaa ja Belgia Pariisi suits Ukraina kohal Arvamus Taavi Minnik: tsivilisatsioonide sõda Päeva karikatuur Juhan Mellik: hirmust sünnib hämmastavat ühtsust Juhtkiri: Ukrainat ei tohi unustada Postimees 1910. aastal: raamatute hulga tegemisele ei saa otsa Kaire Uusen: terrorismi mõistetakse hukka õige mitmel moel Kultuur Ukraina filmimehe võitlus Põhja-Korea absurdiga Sport Spordi lühiuudised Jalgpalli EMi kohale kerkisid mustad murepilved M-Sport loob B-meeskonna? Loobumiste laine, uued treenerid ja hirm terrorismi ees Koondis tahab Pareikole teha ilusa kingituse Tallinn Kopli liinide viimased elanikud ei taha kodust lahkuda Tarbija Youtube sisenes voogesitusteenuste turule Apple Music jõudis Android-telefonidesse Tartu Südalinna parkide saatus ajendab enim vastakaid seisukohti võtma ETK nimemuutus poode ei puuduta Lastelavastuses võidavad rõõm ja naer vihkamise ERMi ehitustööde lõpp paistab Raeplatsil lõhnab juba jõulude järele Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Ukrainat ei tohi unustada

2 min lugemist

Pariisi terrorirünnakute järel hakkasid taas kostma ka nende hääled, kellele läheb korda Ukraina käekäik: tunti kaasa Pariisi rünnakutes hukkunutele, aga muretseti ka selle pärast, et avalikkuse niigi hajunud tähelepanu Ukrainas toimuvalt veelgi enam eemale liigub. Tõepoolest, mitte üksnes rünnakud Pariisis, vaid ka Euroopat tabanud põgenikekriis ning olukord Süürias on viinud Ukrainas toimuva lääneriikide tähelepanu alt välja. Samal ajal on aga lääne toetus pea ainus asi, millele Ukraina praegu loota saab. Kuid kus on avalikkuse tähelepanu, seal on poliitikute süda. See süda on hakanud tuksuma teises rütmis.

Seda, et sekkumine Süürias ja ühise vaenlase leidmine võis olla kaudselt Kremli motiiv muuta halvasti või üldse mitte varjatud tõrjuva suhtumise Venemaasse tagasi vähemalt selleni, et kas või neutraalne suhtlus lääneriikidega oleks võimalik, ei ole teab mis uudis. Diplomaatias on žestidel ja fotodel suur tähendus. Kui Venemaa riigipeaga välditakse fotodel kõrvuti sattumist, kui jäetakse ta lauda üksi istuma, eelistatakse vaadata pigem mujale kui silma, on sellel kõigel oma mõju Venemaa siseriiklikule arvamusele. Teenitult muidugi. Kuid see on Kremlile tugevaks ajendiks jõuda taas ühise laua taha, silmsideme ja ühispiltideni. Seda on Süüria konflikti sekkumine Kremlile andnud. Angela Merkel võib küll kohtumistel endiselt silmsidet vältida, kuid fotod sellest, kuidas Putin žestikuleerides räägib ja Barack Obama silmsidet hoides kuulab, on praegu Kremlile kulla hinnaga.

Selle nimel on Kreml ka süstemaatiliselt tegutsetud. Kuid tegevusest Süüriast – ükskõik, mis motiividel see ei toimuks – üksi ei ole küllalt, kui Ukraina ripub Kremlil kivina kaelas ja märgina otsa ees. Moskva mitte üksnes ei ole püüdnud juhtida Süürias tegutsemisega lääne tähelepanu juba Ukrainas toime pandult eemale, vaid selle varjus on pandud toime ka uusi rünnakuid. Nende rünnakutega paralleelselt on toimunud inforünnakud, mis Kremli kontrollitavate infokanalite kaudu loovad ja levitavad arusaama, et lääne väsimus Ukraina probleemist viib õige pea lääne distantseerumiseni.

Krimmi annekteerimisega rikkus Venemaa pea kõiki rahvusvahelisi kokkuleppeid. Seda ei saa Euroopa ega Ühendriigid unustada. Mitte üksnes Ukraina pärast, ehkki ka see oleks juba piisav põhjus seda alati ja pidevalt Moskvale meelde tuletada ja oma käitumist selle järgi kujundada. Kuid küsimus on veel laiem: kui rahvusvaheliste kokkulepete rikkumine on suurema probleemi tekkimisel andeksantav, ei ole mingit garantiid, et Venemaa ei tee seda uuesti. See tähendab aga, et kindlustunne ei ole sama kui enne Krimmi annekteerimist. Ainus viis kindlustunde taastamiseks on kehtivad reeglid ja nendele tuginev arusaam rahvusvahelisest julgeolekust. See on põhjus, miks tähelepanu hajumist Ukrainalt ei saa lääs endale lubada. 

Seotud lood
16.11.2015 18.11.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto