Sisukord
Ettevõtlus
Postimees

Sten Tamkivi: eestlusel on valida avatuse või vaikse hääbumise vahel

5 min lugemist
Sten Tamkivi arvates peaksid meie ülikoolid muutuma tunduvalt rahvusvahelisemaks. FOTO: Toomas Tatar

Mitmete alustavate ettevõtete looja ja endine Skype’i tegevjuht  Sten Tamkivi näeb Eesti  ärikeskkonna parandamisvõimaluste kõrval praegusel ajal veelgi olulisema lahendamist vajava teemana Eesti avatust meiega koos töötada soovivatele talentidele.

Sten Tamkivi tänane ettevõtete nimega Teleport analüüsis värskelt 110 maailma loomingulisema keskkonnaga linna ja hindas iga puhul neist umbes 160 dimensiooni jagu andmeid - alates elukallidusest ja lõpetades liiklusummikute arvuga.

Tõsi ta on, muude järelduste osas paigutusid ka Balti riikide pealinnad nii elukvaliteedi kui ärikeskkonna osas kenasti piltidele ning välja tuli ka Euroopa ja Ameerika peamine erinevus: kui kogu Euroopa kipub olema suunatud rohkem heale elukeskkonnale, siis Ameerika paistab eelkõige silma hea ärikeskkonnaga.

Tallinnas on näiteks nende maailma linnade seas maailma üks paremaid elukalliduse ja –kvaliteedi suhteid ning eespool on vaid sellised linnad nagu Stockholm, Viin ja Zürich. Samas on ärikeskkond ja tingimused uute start-up’ide tekkeks selgelt alla keskmist. Täpsemalt tuleme nende andmete juurde tagasi kirjatüki lõpupoole.

Meie tehnoloogia arenguperspektiive hinnates ei ole Tamkivi sõnul aga kaugeltki olulised ainult numbriliselt mõõdetavad majandusnäitajad. «Eesti ei tohi lasta kuidagi unarusse ära libiseda inimlike väärtuste teemasid või vaikides kõrvalt vaadates leppida äärmusluse tõusuga,» ütles Tamkivi intervjuus Postimehele.

«Kui me vaatame esiteks Eesti demograafilist olukorda ja rahvastiku vähenemist. Kui me paneme siia kõrvale, et parimal juhul on meil õnnestunud aastas siia juurde meelitada paar tuhat välistalenti, keda aetakse nüüd  siin täiesti teadlikult segamini pagulastega ja kellele antakse nende nahavärvi tõttu tänaval lihtsalt tappa. Kui me näeme, et see kõik ei olegi päriselt hukka mõistetud, et meil on tüüpe, kes arvavad, et igasugune integratsioon ongi ohtlik ja hõiskavad, et «vaadake, mis selle tagajärjel nüüd Pariisis toimub». Ja kui me kõik need asjad kokku paneme, siis ma võin mürki võtta, et kõigi nende ilmingute jätkudes ei teki Eestil mingisugust arvestatavat tehnoloogiasektorit,» võtab Tamkivi kokku oma hetke teravaimal teemal keerlevad mõtted.

Tamkivi leiab nimelt, et innovatsiooniga tegelemine tähendabki seda, et väga erineva tausta, erineva mõtteviisi, erineva kogemusega inimeste jaoks luuakse keskkond, kus nad saavad vabalt välja pakkuda ja teostada täiesti teistmoodi ideid.

Eesti ei pea olema avatud ja ligipääsetav vaid lennuühenduste arvu vaid ka kultuuride ja inimeste mõttes. Ja ta küsib, kus näiteks on riigipoolne ühene hukkamõist sellele, kui mõni kaitseliitlane või riigiametnik vaenab avalikult mõnda teist inimest vaid tema välimuse põhjal. Kõik need märgid liiguvad tema sõnul maailma tehnoloogiaringkondades kulutulena.

«Kui keegi arvab, et meil on tõesti võimalik kõik asjad siin ära teha oma jõududega, ja ei hooli sellest, et meil on lähema paarikümne aasta jooksul poole vähem maksumaksjaid, siis ma tahaks näha neid viise, kuidas selle pinnal annab üles ehitada säravat majandust,» tõdeb Tamkivi.

«Meil on valida, kas keerata kõik kinni ja hääbuda vaikselt, või luua Eestist koht, kus hinnatakse kõiki talente, olgu ta siis pärit siit või mujalt. Kusjuures, mida rohkem teistmoodi inimesi Eestis eemale tõugatakse, seda  enam lahkuvad siit ka kohalikud talendid – selles ei ole mingit kahtlust. Eriti kui panna siia kõrvale meie kliima, mis ei ole ka ainult nalja-teema,» tõdeb ta.

«Kas keegi tõesti arvab, et meil sibavad paarikümne aasta pärast ringi vaid heledanahksed ja sinisilmsed lapsed, kes pole midagi kuulnud muu maailma õudustest? See ei ole väga tõenäoline stsenaarium. Kui meil hästi läheb, siis on siin väga palju erineva nahavärviga inimesi, kes räägivad omavahel jätkuvalt eesti keeles,» arvab Tamkivi.

Ülikoolid ja lennuühendused korda

Aga tulles tagasi Teleporti uuringutulemuste juurde, siis globaalsel tasandil on äri- ja elukeskkonna tasakaalu mõttes maailma absoluutses tipus sellised linnad nagu Singapur, Boston, Vancouver, Montreal ja London. Tallinnast tagapool on aga näiteks nii Oslo, Vilnius, Lissabon kui Luxembourg.

«Kui võtame aga näiteks San Francisco, mis on ärikeskkonna mõistes start-up’ide kui üldise ärikeskkonna mõttes maailmas tipus, siis on see kõik tegelikult kulud nii kõrgele viinud, et elukalliduse balanss on paigast nihkunud,» tõi Tamkivi näiteks. «Moskva seis on aga eriti halb: mitte eriti hea elukeskkond ning seda veel ka kalli hinnaga.» 

Üsna loogiliselt kinnitavad Teleporti andmed ka seda, et mida odavamad on linnades valitsevad hinnatasemed, seda kehvem on neis ka elukvaliteet.  Ning see on ühtlasi ka näitaja, mille poolest Balti pealinnad on maailma tehnoloogialinnade absoluutses tipus – siin on suhteliselt madalad hinnad ja seejuures üsna hea elukvaliteet.

«Elukvaliteedi alla käivad muu hulgas näiteks ka õhupuhtus, tervishoid, ühistransport, turvalisus,» märkis Tamkivi. «Meie põhjanaabrite Helsingi ja Stockholmi elukvaliteedi näitajad on meist küll paremad, kuid järsult kallima hinnatasemega.»

Kui panna Tallinna kõrvale taas San Francisco, siis taaskord – seal on elukvaliteedi näitajad kokkuvõttes meie pealinnast kehvemad, olgu või liiklusummikute arv, – ning seejuures ka kordades kõrgema hinnatasemega.

Mis puutub puhtalt ärikeskkonda, siis võeti ka selle puhul taas arvesse kümneid eri seda mõjutavaid näitajaid – näiteks maksud, ettevõtete asutamise lihtsus, bürokraatia vähesus, ülikoolide kvaliteet, lennuühendust arv. Samal ajal pandi graafiku teisele teljele spetsiifiliselt start-up’idega seonduv – kui palju neid on, kui lihtne on leida rahastust, kui palju toimub nendega seotud üritusi.

«Selgus, et selline asi pole maailmas võimalik, et on küll väga hea keskkond start-up’idele, kuid üldine ärikeskkond on tuksis. Seega: kui riigis on juba väga hea ärikeskkond, siis võib juhtuda, et see on ka hea pinnas start-up’idele, mitte vastupidi,» selgitas Tamkivi.

Tallinna ärivalmidus vs tehnoloogiamaastiku mitmekesisus (Allikas: Teleport) FOTO: Teleport

Analüüs näitab taaskord selgelt, et üldise ärikeskkonna mõttes on Balti pealinnad maailma keskmikud. Positiivse poole pealt aistavad silma just madal bürokraatia ja maksude tase.

 «Samas start-up’ide olukorda vaadates tiksume me maailma sabas. Skype’i eduloo järellainetuses tekkinud 400 uut startupi on nihutanud Tallinna võrreldes Riia ja Vilniusega veidi ettepoole.

Kui riik tahaks selles osas kuhugile panustada, siis joonistuvad andmetest Eesti puhul välja kaks faktorit, mis muu maailmaga võrreldes siinses ärikeskkonnas enim paigast ära on: lennuühenduste arv ja ülikoolide tase.

«Me ei võrdle Balti ülikoole omavahel, vaid vaatasime, kui paljud maailma TOP200 ülikoolidest asuvad meie linnades ja paraku siin Balti riikidel midagi veel ette näidata pole. Õppeprogrammid peavad muutuma dramaatiliselt rahvusvahelisemaks ja riigipoolne rahastus peab märgatavalt kasvama. Me peame siia meelitama maailma tudengid ja õppejõud ning samas hoidma rahastuse taseme niivõrd kõrgel, et meie tippõppejõud siit laia maailma ära ei läheks,» arvas Tamkivi.

Tallinn on üsna hästi suutnud vähendada ärile kuluvaid resursse, kuid piiratud ligipääs ja maailmaklassi taseme ülikoolide vähesus takistavad nende konkurentsivõimet. (Teleport) FOTO: Teleport

Lisaks tuleb tema hinnangul keskenduda meie ülikoolides interdistsiplinaarsusele. «Meie ärikeskkonnas pole enam vaja inimesi, kes oskavad ainult koodi kirjutada või lugeda – ta peab oskama töötada ka koos disaineriga ja töötama efektiivselt meeskonnas koos teistest kultuuridest pärinevate inimestega,» märkis Tamkivi. 

Lennuühenduste arvu osas on täpsemalt Riia eespool Vilniusest ja Vilnius omakorda Tallinnast. «Küsimus on väga lihtne: kas meil on otseühendused maailma suurlinnadega või mitte.»

Eesti majanduskeskkond ei toetagi töökohtade loomist

Jätkuvalt on Eestis start-up keskkonna jaoks suureks probleemiks ilma laeta sotsiaalmaks  - investeeringute toel alustavate ettevõtete puhul on see ilmselgelt ebaproportsionaalselt suur võrreldes sellega, kui palju need inimesed ühiskonna hüvesid tarbivad. Eesti startupide poolt viimastel aastatel loodud 2000 töökohta ületavad valdavalt oluliselt Eesti keskmist palka. Nende noorte ettevõtete absoluutne maksukoormus töötaja kohta on seega oluliselt suurem kui juba pika ajalooga ja raha teenivatel "vanadel" Eesti ettevõtetel.

Ikka veel sunnib iduettevõtteid lepingutega trikitama optsioonide maksustamisega seonduv – esimese kolme aasta jooksul realiseerimise korral muutuvad need erisoodustatud tuluks. Optsioone saav töötaja nende tehingute toimumist kuidagi ajastada ei saa, ja kannab võrreldes teiste riikide kolleegidega ebaõiglaselt isiklikku maksuriski.

«Kokkuvõttes on praegu Eestis väga mõnus ja odav hoida kapitali, kuid mitte luua siin tarku, rahvusvahelisi ja kalleid töökohti,» tõdes Tamkivi. «Ettevõtjatele meeldib pigem proovida ära teha kui hädaldada, et keegi teine teeks. Aga neid kolme asja nagu lennuühendused, ülikoolide rahastamine ja maksukeskkond meie startupid ise remontida ei suuda, sestap nende osas tulebki vaadata riigi otsa.»

Teleporti analüüs täispikkuses: http://teleport.org/2015/11/riga-venture-summit/

Seotud lood
18.11.2015 20.11.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto