Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees 1928. aastal: batsillid meie ühistegevuses

Külaline, 23. mai 1915. Naine kui mehe abiline. Esimene maailmasõda annab naisele uue rolli. Ajalehtedes ilmuvad laatsarettide ja opitubade pildid naistest täitmas abistavaid halastajaõdede ülesandeid. FOTO: Repro

Kui meie vabadusvõitlus lõppes ja kaotuste «bilanss» kokku võeti, selgus üllatav resultaat: kogu meie iseseisvuse verine võitlus ja sellega kaasas käivad haigused olid surnutena palju vähem ohvreid nõudnud, kui see arv, mis tiisikus pea iga aasta meie rahvalt röövib.

Umbes analoogiline on lugu meie ühistegevusega. Ka tema kannatab «tiisikuse» all, mille vastu on pikki aastaid asjata võideldud, abi otsitud.

Nii on ühiskaupluste kohta ilmunud kokkuvõtte järele nendest 1927. aastal – 37 hingusele läinud, pidanud minema. See on ligi 10 prots. ühiskaupluste üldarvust. Suur kaotus, meie alles arenevale ühiskaubandusele.

Ühistegeliste rahaasutuste kohta pole andmeid teada. Loodetavasti oli nende vastupanu visam, kuigi nad sama tõve küüsis ägavad, mis ühiskaupluste enneaegse surma põhjustena esirinnas loodud: tegelaste asjatundmatus, loidus, lohakus asjaajamises ning kuritarvitus ja juhatuse liikmete omavahelised hõõrumised ja tülid. Need on batsillid, mis meie ühistegevuse organismi halvavad. Mis päästaks meid sellest. Rohkem päikest ja õhku! Rohkem kohusetundlikku rõõmu, huvi töö ja liikumise vastu ning õigluse õhku!

Lahingus ei kaota sõdurid, vaid juht. Mida suurem võim, seda piinlikum peaks kohusetunne olema. 19.11.1928

18.11.2015 20.11.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto