Sisukord
Päevakomm
Postimees

Tõnis Oja: äri, mis elab tänu riigile

2 min lugemist
Tõnis Oja FOTO: Liis Treimann/PM

Me kõik teame, et riik doteerib bussiliiklust, rongiliiklust, saartevahelist praamiliiklust, nn taastuvenergeetikat ja veel mõnda majandusharu. Enamik meist pole aga teadvustanud, et sisuliselt toetab riik ka investeerimisfondide äri, ning ilmselt peamiselt tänu riigile see majandusharu elus veel ongi.

Finantsinspektsiooni värske finantsturgude ülevaate järgi oli investeerimisfondide kogumaht 30. juuni seisuga 3,2 miljardit eurot, sellest enam kui kolm neljandikku ehk 2,45 miljardit eurot moodustavad teise samba pensionifondid.

Pensionifondide äri teiste äridega võrreldes on see lihtne äri, sest turu kasv on seadusega garanteeritud. Lisaks seadusega garanteeritud tulude kasvule lisandub fondivalitsejate tuludesse raha ka otse riigieelarvest. Nagu teada, maksab riik lisaks meie maksele, mis on kaks protsenti brutopalgast, veel neli protsenti. Eelmisel aastal maksis riik teise samba eraldistesse 241 miljonit, sel aastal 269 miljonit eurot. Eeldades, et pensionifondide valitsustasud moodustavad umbes 1,5 protsenti portfelli väärtusest, annavad riigi sissemaksed fondivalitsejatele aastas umbes 3,5 miljonit eurot lisatulu, mis moodustas kümnendiku pensionisambaid haldavate varahaldusfirmade tuludest. Ligikaudu samasuguse osakaalu käibest moodustavad ka suurematele põllumajandusettevõtetele makstavad toetused.

Seoses OECD värske raportiga on tõusnud taas päevakorda pensionifondide töö tulemus. Fondijuhid ütlevad peaaegu nagu ühest suust, et OECD raport pole usaldusväärne ning teeb koos ajakirjandusega nendele liiga.

Osaliselt võib meie pensionivara haldajatega nõustuda. Paaril viimasel aastal pole fondide tootlusele tõesti mitte midagi ette heita, sest rahvusvahelised finantsturud on tõusuteel ning tänu sellele pole ka teise samba pensionifondide tootlustel väga vigagi.

Minu etteheide on suunatud investeerimisfondide ärile tervikuna, mis on täielikult ebaõnnestunud. Säästjate esimesed sammud investeerimismaastikul peaksid algama investeerimisfondidega ning on loomulik, et valdav osa elanikkonnast nende juurde jääbki. Meie investeerimiskultuur on paarikümneaastane ning praeguseks peaks Eestis fondiinvestoreid olema üsna palju.

Mis aga toimub tegelikult? Aktsiafondide omanike arv on kümne aastaga vähenenud enam kui poole võrra. Mis aga veelgi hullem, vaatamata sellele, et pensionisüsteemi kolmandasse sambasse investeerijad saavad riigilt maksutagastust, on kolmas sammas kiratsemas. Võrreldes 2009. aastaga on osakuomanike arv kahanenud viiendiku võrra.

Investeerimisfondide ebapopulaarsuse põhjuseks on usaldamatus ja investorid on lihtsalt hääletanud jalgadega. Mul on tunne, et juhul kui meil teise samba pensionifonde ja riigi sissemakseid ei oleks, poleks meil ka väikeinvestoritele tooteid pakkuvaid kohalikke varahaldusfirmasid.

Seotud lood
    18.11.2015 20.11.2015
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto