Postimees 1932. aastal: «Riidekuningad» J.Citron ja K.Wachmann areteeritud

Tallinnast, 19.nov. Täna sai Tallinnas teatavaks uudis, mis tekitas põnevust seltskonnas ja erilist sensatsiooni ärilistes ja majanduslikkudes ringkondades. Saadi nimelt teada, et kohtuvõimude korraldusel on areteeritud Balti puuvillavabriku direktorid Isak Citron ja Konstantin Wachmann.

Härrad direktorid on suuremate laenude saamiseks näidanud äriseisu sihilikult suuremana kui see tõepoolest oli. Kui Kommertspank läks pankrotti ja hakati pangas asjaajamist lähemalt selgitama, sattusid ametivõimude pilgu alla ka need dokumendid, mille järgi neid hakati võrdlema teiste andmetega ja mis lõpuks viisid kuritegude avastamiseni.

Areteerimist oleks võidud läbi viia juba varem, kuid oodati Citroni tagasijõudmist. Kuna aga Wachmann tahtis välismaale sõita, siis oldi sunnitud teda piiril kinni pidama. Citron areteeriti Leedus reede hommikul Klaipedas, kus Balti puuvillavabrikul on oma osakond.

Isak Citron on sündinud 1879.a. Tallinnas juudisoost väikekaupmehe pojana. Noorest peast käis ta mööda maad ringi nahku üles ostmas. Hiljem tegi äri vana rauaga. Revolutsiooni ja okupatsiooni ajal õnnestusid temal mõningad valuuta operatsioonid. Ka oli ta Saksa okupatsioonivägede varustusvalitsuses silmapaistval kohal. Iseseisvuse alul hakkas Citron töösturiks, hiljem oli ta direktoriks Balti puuvillavabrikus, Sindi kalevivabrikus. A.S. Kreenbaltis, A.S. Unionis, «Eesti Niidis» ja Kommertspangas. Citronil on Tallinnas suuri kinnisvarasid.

Teine areteeritud direktor Wachman on sündinud Narvas 1886.a. puutöölise pojana. Ta on keskkooli hariduse saanud Peterburis. Hiljem siirdus praktikandina ja meistrina Venemaa riidetööstustesse, kus ta järkjärgult tõusis kuni ettevõtte juhatajani. 1920.a. valiti ta Balti puuvillavabriku juhatusse, hiljem tegutses tubakavabrik «Laferme’is» ja Sindi kalevivabrikus. Oli ka silmapaistvamaid tegelasi Eesti vabrikantide ühingus. Hiljem siirdus aga täie jõuga Citroni ettevõttesse, kus ta oli Citroni paremaks käeks. Wachmanni jõukus kasvas iseseisvuse aja jooksul muinasjutuliseks, mis väljendus tema luksusautodes ja luksusjahtides. Tema jaht «Tutti» tõi rahvusvahelistel võistlustel meie merispordi heaks võidupunkte.

Tulevaks suveks pidi temal valmima uus 50 milj. sendi väärtuseline luksusjaht, mis oleks täiesti võrreldav Ameerika multimiljonäride omaga ja millega Wachmann kavatses võtta ette reisi ümber maailma.

Ühenduses areteerimistega on Balti puuvillavabrik kaotanud pikemaks ajaks peremehed. On teada, et ettevõte on rohkesti koormatud riiklikkude võlgadega. Ühenduses sellega pärisime vastavatest asutustest järele, kuidas jääb peremeesteta jäänud varanduste valitsemisega. Ametiasutuste andmeil pole Balti puuvillavabriku seisukorras midagi katastrofaalset, mis põhjustaks kiiret vaheleastumist. Küsimus tuleb arvatavasti edaspidi valitsuses kaalumisele.

20.11.1932

Seotud lood
19.11.2015 21.11.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto