Sisukord
Arvamus
Tänane leht
21.11.2015
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Kolm päeva sünnipäevadeni Palju õnne Tagakülg Pidu jätkub: Suur-Karja tänava pubid said esialgse õiguskaitse Eesti lühiuudised Kallas loodab võita Tallinna jõuluturg rõhub kodumaisele Esikülg 22.11 «Agendijuhid» sundisid nuhkima Välismaa Euroopa kindlustab piiri Välismaa lühiuudised Arvamus Jaanus Piirsalu: terror ja avalikud kohad Postimees 1938. aastal: Inglismaa väljavaated pärast Müncheni rahu Juhtkiri: et Euroopas säiliks nii rahu kui ka vaba liikumine Digimaailma Robin Hood Peeter Langovitsi tagasivaade: Eesti avaldus Euroopa Liitu Positiivne Charlie Mees, keda vihkas tema oma perekond Piinlik lugu Priiduga Päeva karikatuur Paavo Väyrynen: Soomel oli ja on paremaid võimalusi kui euroliit Kultuur Luulehetk – hetk luules Kuidas saada iseendaks? Amokijooks üksinduse labürindis Nädala plaat. Lõpetatud pala klaverile Omal jõul läbi sovettide maa «Näljamängude» seeria kulmineerub õrna pauguga Jaak Joalast. Ausalt ja otsekoheselt Sport Eesti ujumislootust ei lubata EMile Kontaveit harjub suure mänguga, Kanepi jaoks oli õpetlik aasta Spordi lühiuudised Paar, kes sobib tantsupõrandale Tallinn Pidu jätkub: Suur-Karja tänava pubid said esialgse õiguskaitse Tarbija Töötaja rendile AK Nädala plaat. Lõpetatud pala klaverile Milline mees, ei väsi mammi Savisaart imetlemast Olev Remsu: Kaplinski fenomen Eestlased ja tšehhid – usukaaslased ateismis Pitsa paljastused vapustavad maailma Kohtumine lugejaga Viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Kuidas eestlased end ateistideks pidama hakkasid ja mida me tegelikult usume Arter Saara Kadak leidis sarja, mis viib une Heldur Tõnissoni pärand(us) Priit Pius ja Liis Lass «Mustast alpinistist»: ennast ekraanil on raske vaadata Vaikuse defitsiit Janek Joost usub, et on hing, mitte keha Eluteatri näitleja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jaanus Piirsalu: terror ja avalikud kohad

2 min lugemist
Jaanus Piirsalu FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Lennujaamad on ühiskondlikest kohtadest kõige paremini kaitstud. Vähemalt meile tundub nii, sest ühtegi teise rahvarohkesse kohta minnes ei pea me järgima nii palju reegleid oma käitumise ja asjade suhtes kui lennujaamas.

Julgustav on teada, et üldiselt on lennujaamad (alates turvatsooni sisenemisest) turvalised. Oktoobri lõpus Siinai poolsaarel lõhkekeha abil alla lastud Venemaa turiste täis lennuk, kus hukkus 224 inimest, oli esimene suurem terrorirünnak lennunduses 11 aasta jooksul. Viimase samasuguse eduka suurema rünnaku suutsid terroristid toime panna 2004. aastal, kui Venemaa (jälle!) kohal lasti enam-vähem samal ajal õhku kaks reisilennukit 89 inimesega pardal. Möödanikku on jäänud need ajad, peamiselt 1970ndad ja 1980ndad, mil terrorirünnakud ja kaaperdamised olid lennunduses sagedased nähtused.

Lennunduses on terrorismist niisiis laias laastus võitu saadud. Loomulikult on ohutu lendamise taga lisaks karmidele turvanõuetele ka maailma eriteenistuste efektiivne töö. Tegelikult ongi lennujaamade turvakontroll selle ohutuse kindlustamise jäämäe tipp ning eriteenistuste töö ja muud spetsiifilised tegevused kogu see suurem, veealune osa.

Terroristide sihtmärgid asuvad juba ammu mujal.

Nädalavahetustel elab üle Euroopa spordivõistluste tribüünidel omadele kaasa miljoneid inimesi, kümned miljonid inimesed käivad igal õhtul baaris, restoranis ja kontsertidel. Veel kümned miljonid sõidavad rongides ja bussides. Ja need pole ainsad kohad, kuhu pidevalt koguneb suurel hulgal inimesi.

Võrreldes lennujaamadega ei paku kõik need lõbustus- ja söömakohad, bussi- ja rongijaamad, staadionid ja muud ühiskondlikud kohad sama hästi kui mitte mingit kaitset terroristide eest. 

Kas tuleb midagi hakata ette võtma avalike kohtade turvaliseks muutmiseks? Milline on tulevik turvalisuse mõttes Euroopa suurlinnades? Kas on mõtet hakata läbi otsima kõiki staadionile, kontserdile, teatrisse, baari sisenejaid? Kas on mõtet hakata kino- ja teatripileteid müüma nimeliselt ja võrdlema neid nimega passis? Ka tulevikus peavad kõigis teatri- ja kinosaalides kohustuslikus korras olema «turvakardinad», mis etenduse/seansi ajaks alla lastakse, et terroristid ei saaks sisse tungida?

See kõik tundub keeruline ja kallis ettevõtmine, mis kohe sunnib küsima, kas sellel on üldse mõtet. Paanikasse sattumine ja liialdustesse laskumine turvalisusega seoses on ju ainult kasulik terroristidele, kes nagunii leiavad vahendi turvakontrollist mööda pääsemiseks. Keegi ei usu ju, et kotte kontrollides avastataks tõelisi terroriste.

Iisraeli kogemus näitab, et elu ise õpetab inimesi muutma oma käitumisharjumusi, kui terrorioht on reaalne. Need õppetunnid võetakse omaks järk-järgult ning kahjuks üsna vältimatult omaenda vigade hinnaga.

Seotud lood
20.11.2015 23.11.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto