R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vanasse õue kerkib uus IT-maja

Jüri Saar
, reporter
Vanasse õue kerkib uus IT-maja
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kompanii-Küütri nurgale kavandatava büroohoone kõrgus peab lähtuma Raekoja plats 16 hoone kõrgusest. Pildil kujutatu on Tartu Postimehe fantaasia. Hoone tegelik väljanägemine selgub pärast arhitektuurivõistluse lõppemist. Praegune müür ja abihoone lammutatakse.
Kompanii-Küütri nurgale kavandatava büroohoone kõrgus peab lähtuma Raekoja plats 16 hoone kõrgusest. Pildil kujutatu on Tartu Postimehe fantaasia. Hoone tegelik väljanägemine selgub pärast arhitektuurivõistluse lõppemist. Praegune müür ja abihoone lammutatakse. Foto: Kristjan Teedema / Artur Kuusi visioon

Mitte üksi Karuplatsil, vaid ka sama kvartali teises nurgas Kompanii tänava ääres läheb peagi ehita­miseks, sest sinna kavandatakse Tartu IT-tõmbekeskuse laiendust, mis kerkib paari sajandi vanuse majandusõue asemele.

Projekteerimistingimuste taotlus on juba Tartu linnavalitsusse antud. Tartu IT-tõmbekeskuse eestvedaja Rein Lemberpuu rääkis, et nad juba tegid Raekoja plats 16 / Kompanii 2 hoonesse IT-keskuse. Selle, nimega Garage48 Hub maja loomisest kirjutas Tartu Postimees vaevalt mõne kuu eest.

«Põhimõtteliselt on see täis. Uus maja ei ole midagi muud kui selle laiendus,» sõnas Lemberpuu.

Ta ütles, et jutt on paarisajast või isegi kolmesajast töökohast, kui palju neid täpselt tuleb, sõltub sellest, mida ehitada võimaldatakse. Praegu veel ühegi tulevase ruumikasutajaga käsi löödud ei ole, sest selleks on lihtsalt liiga vara.

Kesklinn tõmbab ligi

«Need protsessid võtavad päris palju aega. Kui me siin paari-kolme aastaga jõuame teha, on see päris kiiresti, arvestades piirkonda ja hoone mahtu, siin on ka kaitseala piirangud,» rääkis Lemberpuu.

«Veel ei ole võimalik maja ettevõtetele välja pakkuda. Olen ideed tutvustanud, aga nii pika perspektiiviga IT-majanduse start up’id ei vaata, et osata vastata küsimusele, kus ma võiksin olla kolme aasta pärast,» lisas ta.

Seega võivad tõenäolised kasutajad olla need ettevõtted, mida ei ole praegu veel välja mõtlema hakatudki. Teisalt, pinda selles majas võivad vajada ka ettevõtted, mis hakkavad paari aasta pärast hoogsalt laienema.

«Pärast firma stabiilsuse saavutamist poolteise aasta pärast tuleb tavaliselt hüpe ja on vaja veel paarkümmend inimest kuhugi panna. Siis enamasti ei ole võimalik kontoriga vanas kohas jätkata,» selgitas Lemberpuu.

Miks kesklinnas, kui äärelinnas on lihtsam ehitada?

«See on hea küsimus, miks IT-inimestele meeldib Tartus kesklinnas olla,» vastas Lem­berpuu. «Põhjused on erinevad, paljuski on see mugavus ja hubasus, et võid minna lõuna ajal 20 eri kohta, saada lõuna ajal kokku. Mina võiksin töötada ka kaugemal, aga kui kuulata, mida suurem osa IT-rahvast arvab, siis nad kipuvad ikkagi kesklinna.»

Uus hoone on kavandatud vanalinna muinsuskaitsealale. Kahest küljest piirab seda müür, mis muu hulgas kannab sõnumit «miski ei ole olulisem kui see lause». Müür on kunagist majapidamishoovi varjama laotud 19. sajandi esimesel poolel.

Nii müür kui ka hoovile ehitatud kõrvalhoone said sõjas tugevasti kahjustada ja on üles ehitatud pärast sõda. Arc Projektis koostatud muinsuskaitse eritingimuste järgi on kõrvalhoone halvas korras.

Arhitektuurivõistlus vajalik

Plaanitud kolmekorruseline büroohoone on hinnatud sobivaks. Ehitamisel tuleb lähtuda Raekoja plats 16 maja kõrgusest ja selle räästajoone kõrgusest. Uue seadustiku järgi ei ole ehitusõiguse andmiseks enam vaja detailplaneeringut koostada, piisab projekteerimistingimustest.

Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus märkis aga, et kinnistu on äärmiselt oluline ja et kõrval Karuplatsile tehakse detailplaneeringut, mis kaasab avalikkust, siis plaanib linn panna IT-maja projekteerimistingimused avalikustamisele ja ka avalikule arutelule.

Vahe on selles, et projekteerimistingimuste andmiseks kulub sellise menetlusega 60 päeva, detailplaneering oleks võtnud vähemalt aasta.

«Teoreetiliselt saaks suvel ehitama hakata,» sõnas Arjus.

Linn nõuab kindlasti arhitektuurivõistluse korraldamist, sest krunt on nii prominentses asukohas. «Peame hoidma kinni ajaloolisest järjepidevusest, päris kitši tavaliselt muinsuskaitsealal nüüdisaegse teooria järgi ei sallita,» ütles Arjus.

Tagasi üles