Sisukord
Kultuur
Postimees
28.11.2015
Eesti Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Kilpkonnadel turniiriaeg Ajarännak Salme kultuurikeskuses Savisaar kahtles infoandja siiruses Sester surub Partsi endiselt kontrollikoja liikmeks Katuseraha sihtkohad Lapsele kukkus koolis vaheseina detail pähe Eesti lühiuudised 28.11 PÖFFi võitis šeikspiirlik Korea tragöödia Mälumäng Pressinõukogu otsus 19.11.2015 Interaktiivne galerii: maagiline ajarännak Salme kultuurikeskuses Välismaa Ees ootab kumminui, selja taga tormine meri Rootsis tõstab pead võõraviha Välismaa lühiuudised Migrandimass võib tuua Türgile viisavabaduse ELiga Venemaa valab viha välja türklaste peale Lühikese sütikuga liitlasel oli õigus Arvamus Juhtkiri: ebaviisakuse nädal – rohkem lugupidamist, poliitikud Neeme Korv: kuidas kaitsta nõrgemaid? Postimees 1938. aastal: Keres maailmameistri kandidaat. Päeva karikatuur Telekomi raudvara Lühikese sütikuga liitlasel oli õigus Saadiku vabadus Inimene, kes usub Mart Loog: teaduse kadumine ei muudaks midagi, tehkem teadust! Madis-Ulf Regi: MINU PÄEVIK 2015 Ukraina moraalne liider: meil kulub muutumiseks kuni 20 aastat veel Kultuur Armastatud muinasjuttude uus elu Kõnelevate piltidega raamatud See ei ole porno! Kivirähki raamat on kui sibul, mille uued kihid avanevad lugedes üksteise järel Spioonid kohtuvad varahommikuses udus Youtube’i-ajastu müra Poptimismiteadlaste kvaliteedinäidis Mercury võitja Õige ELO Sport Tänak: suurt rahakotti pole mul vaja tiimi viia Spordilühid Viimase 10 aasta kõige kõvema võistluse suures mängus ka eesti mees Seitse ööpäeva lakkamatut võitlust iseendaga Kuidas sai Klitškost võitja? Tarbija Jurist vastab: mida teha, kui tööintervjuul uuritakse pereplaneerimise kohta? Miks on sobivaid töötajaid ja õiget tööd nii raske leida? Töökaotus võib olla piinlik ja halvav AK See ei ole porno! Taasiseseisvunud Eesti tiivad Poptimismiteadlaste kvaliteedinäidis Youtube’i-ajastu müra Õige ELO Mercury võitja Eduard Vilde portree Riik kärbib spordiartiklite mahtu Viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Mart Loog: teaduse kadumine ei muudaks midagi, tehkem teadust! Arter Ussipesa Inglise kuningakojas ehk mida tahab Camilla Küll tahaks rusikaga näkku lüüa! Teraapiline punk Teater, ikka teater... Põrgu maa peal Hedvig Maigre avameelselt Arteris: liigne luksus on olla loll Kuula president Ilvese lemmikmuusikat Helery Hälvin: olen enda suurim konkurent Halleluuja – finit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Armastatud muinasjuttude uus elu

2 min lugemist
«Marjakobar ja teisi seto muinasjutte» FOTO: Regina Lukk-Toompere

Kirjastus Koolibri on taas uue elu andnud ühele vanale ja toredale lasteraamatule. Seekord on uues kuues ilmunud muinasjutukogumik «Marjakobar ja teisi seto muinasjutte». Raamatu uus kujundus ongi see, mis paneb käe raamatu järele haarama: mõnusas käepärases formaadis ja kaunite punastes-hallides toonides piltidega. Regina Lukk-Toomperest on saanud minu lemmikkunstnik – tema illustratsioonid raamatus on kindlasti see põhjus, miks ma raamatut ka oma riiulile tahan saada.

«Marjakobar ja teisi seto muinasjutte» FOTO: Regina Lukk-Toompere
«Marjakobar ja teisi seto muinasjutte» FOTO: Raam

Nagu öeldud, on «Marjakobar» muinasjutukogumik. Siit leiab nii tuntud muinasjutte, mis on pea iga rahva muinasjutuvaramus, kui ka vähem tuttavaid lugusid. Näiteks on kõigile tuttav lugu «Hunt ja seitse kitsetalle», kuid seto variant sellest loost on «Jutt kitsest paari pojakesega».

Vähem tuntud on tõenäoliselt lood «Söepuder», «Mida ütleb, seda saab» või «Imelised pealuud». Seto muinasjuttude tegelased on siiski üsna traditsioonilised: rebane on kindlasti kavalpea, kes tõmbab kõiki teisi haneks; kolmas poeg peres ullike, turak-tuhkapusija, kuid kes tegelikult on heasüdamlik, kohusetundlik ja tark ning saab oma teenitud tasu; rumal ja lihtsameelne hunt jne. Nagu ikka, on muinaslugudes palju tegevuse kordust, mida ilmestavad mõnusad salmikesed.

Kes nooti tunneb, saab neid ka laulda, sest mitme muinasjutu järel on antud ka salmikese viisijupp. Kes nooti ei tunne (nagu minagi), saab neid värsiridu omal viisil ümiseda, sest lihtsalt lugeda on neid ju võimatu.

Muinasjutud on esitatud kaunis ja poeetilises keeles. Üldiselt on need lood kirja pandud eesti kirjakeeles, kuid seda ilmestavad mitmed murdesõnad. Keerukamatele sõnadele on antud ka tähendus, näiteks saab lugeja teada, kes on vader või tsudsu, mis on sagu või nänn, mida tehakse, kui keegi õlletab või teeb era.

Noorte lugejate jaoks on tõenäoliselt tundmatud sõnad ka liud, händ või susi, kuigi suurema elukogemusega lugeja jaoks on need tuttavad. Samas lapsevanemal, kes raamatut oma põnnile ette loeb, on elu tänu allmärkustele lihtsam – ei pea iga võõrama sõna puhul otsima abi mõnest sõnaraamatust.

Igal juhul tasub pimedatel sügisõhtutel see raamat kätte võtta ja ehk taastada ammust traditsiooni oma perele lugusid ette lugeda või ka jutustada.

ARVUSTUS

«Marjakobar ja teisi seto muinasjutte»

Koolibri 2015, lk 232

Seotud lood
27.11.2015 30.11.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto