Sisukord
Intervjuu
Tänane leht
26.11.2015
Eesti Eestis on raske asüüli saada (1) Mälumäng Palju õnne Horoskoop Male Pärast 14 kuud on lootus alles Dilbert Rakvere keskväljakule kerkis jõulukuusk Lapsed ei taha konvoi saatel koolis käia Kooseluseaduse rakendamise eelnõu läbis esimese lugemise Tagakülg Terrorismi toetamises süüdistatavad rääkisid usuvaadetest Iga erakond saab oma Tallinnas hukkus ülekäigurajal veoki alla jäänud poiss Eesti lühiuudised Majanduse lühiuudised 26.11 Majandus Majanduse lühiuudised 26.11 Taxify muudatused teevad taksojuhid ärevaks Börsifirmat asus juhtima tuntud ettevõtete likvideerija Välismaa Välismaa lühiuudised Venemaa reageeris tigedalt, aga sõjaähvarduseta Relvad, raketid ja tankid: Leedu kaitseväe ostlemishoog Pettunud iraaklased lahkuvad Soomest Arvamus Lugejate kirjad: riigikontrolli mõttest ja rahvuslikust uhkusest Oliver Kund: Kadri ja Goebbels Juhtkiri: kooseluseadus – vägikaikavedu jätkub Postimees 1932. aastal: kas uus poliitiline erakond? Päeva karikatuur Mark Soosaar: aeg reformida Eestit ja euroliitu Venemaa ei ole huvitatud suhete rikkumisest Türgiga Priidu Pärna: kõik koos elavad paarid 1. jaanuaril notari juurde! Kultuur Vaata auhinnatud multikaid Postimehe kinos Sport Spordilühid Treenerid ja karjumine käivad käsikäes Tänak saab MM-sarjas ilmselt uue võimaluse Horvaatia kolmas veerandaeg nurjas Eesti võidulootuse Tarbija Mitte kuigi mugav mugavusteenus Tartu Ülikool valib IT-keskuse asukohta Portaal võrdleb koole kuiva statistika põhjal Kõrge müüri taha peitunud vana juudi surnuaed ilmus nähtavale Enn Veenpere: kalmistute eest hoolitsemine võtab aega ja raha Tartu hauaplatsid kolivad veebi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Venemaa ei ole huvitatud suhete rikkumisest Türgiga

6 min lugemist
Vladimir Juškin FOTO: Sergei Trofimov/Den za Dnjom

Vene-Türgi suhted said kannatada, kui türklased teisipäeva hommikul Vene sõjalennuki alla lasid. Samas tunnistas Tallinnas tegutseva Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškin intervjuus Georgi Beltadzele, et ei näe võimalust, et sellest võiks tekkida suurem konflikt.

Tellijale Tellijale

Üks viimaste päevade põletavamaid uudiseid on see, kuidas Türgi hävitajad lasid alla Vene sõjalennuki. Kas see intsident võib kasvada edasi suuremamahuliseks konfliktiks?

Mulle tundub, et Venemaa ei ole huvitatud suhete rikkumisest Türgiga. Peale selle, et Vene piloodid olid ise süüdi, mängivad siinkohal rolli veel kolm põhjust.

Esiteks annab 1936. aastast kehtiv Montreux’ konventsioon Türgile õiguse reguleerida, millised laevad võivad läbida Musta merd ja Vahemerd ühendava Bosporuse väina. Kui Türgi tahab, võib ta selle Vene laevadele sulgeda. Venemaa jaoks on see läbipääs aga strateegiline, sest selle kaudu on tal mõjuvõimu Lähis-Idas ja võimekust sealsetel teemadel kaasa rääkida.

Teiseks, tähtsad on ka majanduslikud tegurid. Türgist sõltub, kas Musta merre ehitatav gaasitoru saab valmis.

Ja kolmandaks, Venemaa võib kaotada tuumaelektrijaamade ehituse lepingud Türgiga. Puhaskahjum oleks siis 20 miljardit dollarit.

Teisipäeval teatas Vene kaitseminister Sergei Šoigu, et Venemaa paigutab Süüriasse Hmeimimi õhuväebaasi raketikompleksi S-400. Kas see on mõeldud Türgi hävitajate jaoks?

Ei ole veel selge, milleks. Teadupoolest on S-400 õhutõrjesüsteem. Aga kes oleksid need jõud, kes hakkaksid ründama Vene õhuväebaasi?

Seega võib see olla sõnum. Venemaal oli vaja juhtunule kuidagi vastata. Rünnata Türgit on ebarealistlik – see oleks rünnak NATO vastu. Pommitada [Süüria presidendi Bashār] al-Assadi vastaseid. Noh, seda nad teevad nagunii. Aga mingi tähtis samm on vaja teha ja ilmselt seepärast läkski käiku S-400 saatmine Süüriasse.

25.11.2015 27.11.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto