Sisukord
Arvamus
Postimees
28.11.2015
Eesti Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Kilpkonnadel turniiriaeg Ajarännak Salme kultuurikeskuses Savisaar kahtles infoandja siiruses Sester surub Partsi endiselt kontrollikoja liikmeks Katuseraha sihtkohad Lapsele kukkus koolis vaheseina detail pähe Eesti lühiuudised 28.11 PÖFFi võitis šeikspiirlik Korea tragöödia Mälumäng Pressinõukogu otsus 19.11.2015 Interaktiivne galerii: maagiline ajarännak Salme kultuurikeskuses Välismaa Ees ootab kumminui, selja taga tormine meri Rootsis tõstab pead võõraviha Välismaa lühiuudised Migrandimass võib tuua Türgile viisavabaduse ELiga Venemaa valab viha välja türklaste peale Lühikese sütikuga liitlasel oli õigus Arvamus Juhtkiri: ebaviisakuse nädal – rohkem lugupidamist, poliitikud Neeme Korv: kuidas kaitsta nõrgemaid? Postimees 1938. aastal: Keres maailmameistri kandidaat. Päeva karikatuur Telekomi raudvara Lühikese sütikuga liitlasel oli õigus Saadiku vabadus Inimene, kes usub Mart Loog: teaduse kadumine ei muudaks midagi, tehkem teadust! Madis-Ulf Regi: MINU PÄEVIK 2015 Ukraina moraalne liider: meil kulub muutumiseks kuni 20 aastat veel Kultuur Armastatud muinasjuttude uus elu Kõnelevate piltidega raamatud See ei ole porno! Kivirähki raamat on kui sibul, mille uued kihid avanevad lugedes üksteise järel Spioonid kohtuvad varahommikuses udus Youtube’i-ajastu müra Poptimismiteadlaste kvaliteedinäidis Mercury võitja Õige ELO Sport Tänak: suurt rahakotti pole mul vaja tiimi viia Spordilühid Viimase 10 aasta kõige kõvema võistluse suures mängus ka eesti mees Seitse ööpäeva lakkamatut võitlust iseendaga Kuidas sai Klitškost võitja? Tarbija Jurist vastab: mida teha, kui tööintervjuul uuritakse pereplaneerimise kohta? Miks on sobivaid töötajaid ja õiget tööd nii raske leida? Töökaotus võib olla piinlik ja halvav AK See ei ole porno! Taasiseseisvunud Eesti tiivad Poptimismiteadlaste kvaliteedinäidis Youtube’i-ajastu müra Õige ELO Mercury võitja Eduard Vilde portree Riik kärbib spordiartiklite mahtu Viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Mart Loog: teaduse kadumine ei muudaks midagi, tehkem teadust! Arter Ussipesa Inglise kuningakojas ehk mida tahab Camilla Küll tahaks rusikaga näkku lüüa! Teraapiline punk Teater, ikka teater... Põrgu maa peal Hedvig Maigre avameelselt Arteris: liigne luksus on olla loll Kuula president Ilvese lemmikmuusikat Helery Hälvin: olen enda suurim konkurent Halleluuja – finit Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Ukraina moraalne liider: meil kulub muutumiseks kuni 20 aastat veel

8 min lugemist
Ukraina kreeka-katoliku kiriku endine kirikupea kardinal Lubomõr Husar FOTO: Jaanus Piirsalu

Hoolimata juba poolteise aasta möödumisest Viktor Janukovõtši režiimi kukutamisest on Ukraina alles muutuste tee alguses ning reaalsed muutused ei alga enne, kui riiki juhib uus põlvkond, kes pole üles kasvanud Nõukogude Liidus, ütleb Ukraina kreekakatoliku kiriku endine kirikupea kardinal Ljubomõr Gussar. Eksklusiivintervjuu Kiievis tegi Jaanus Piirsalu.

Tellijale

Üsna religioosses Ukrainas on 82-aastane Gussar üks kõige respekteeritumaid usutegelasi, keda küsitluste põhjal austab ja respekteerib tunduvalt rohkem inimesi, kui kuulub Ukraina kreekakatoliku kirikusse.

Tänavu sügisel koostas mõjukas Kiievi poliitikaajakiri Novoje Vremja nimekirja Ukraina olulisematest moraalsetest autoriteetidest. Küsitletud mitukümmend eksperti paigutasid Gussari selles nimekirjas esikohale.

45 aastat, pärast Teist maailmasõda kuni Ukraina iseseisvumiseni eksiilis elanud kardinal Ljubomõr Gussar loobus vabatahtlikult Ukraina kreekakatoliku kiriku juhtimisest neli aastat tagasi ning elab pärast seda tagasitõmbunult oma residentsis Kiievi külje all. Kuna ta on sama hästi kui pime, siis kodust lahkub ta harva, kuid Maidani-revolutsiooni ajal tegi ta erandi ning esines kümnetele tuhandetele protestijatele.

«Käituda tuleb nii, justkui kõik oleneks sinust. Palvetada aga nii, justkui sõltuks kõik jumalast,» lõpetas ta oma kõne, mille peale pühameest seni haudvaikuses kuulanud väljak maruliselt aplodeeris.

Ukrainas ei taha asjad kuidagi edeneda. Et mõista protsesse Ukrainas, mis on see oluline, millega me peaksime ukrainlaste puhul arvestama, mida nende eripärast teadma?

Tuleb teada Ukraina ajalugu vähemalt viimased 200 aastat. 18. sajandil oli meil kasakate riik, mille järel Ukraina jagati Poola kuninga ja Venemaa tsaari vahel. Jagati sisuliselt pikki Dnepri jõge. 18 sajandi lõpus Poola oli kuningriik omakorda jagatud nii, et Lääne-Ukrainast sai Austria-Ungari osa ning väga väike piirkond Loode-Ukrainas jäi Preisimaa alla.

Kogu Ida-Ukraina jäi endiselt Venemaa osaks. Ukrainlased polnud iseseisvad, vaid okupeeritud. See okupatsioon jättis oma jäljed, oma tulemused. Sellest hoolimata ei kaotanud Ukraina oma eneseteadvust kui iseseisvast rahvast. Sel ajal olid meil Ida-Ukrainas, Vene poolel, suured poeedid nagu Tarass Ševtšenko. (Suurema osa oma elust elas Sevtšenko siiski praeguse Venemaa territooriumil – J. P.) Minu silmis on ta suurim Ukraina poeet läbi aegade, tema on saanud ukrainlaste mentaliteedist, identiteedist paremini aru kui keegi teine.

Lääne-Ukraina oli kuni I maailmasõjani Austria-Ungari impeeriumi osa, kuid pärast sõda sai osaks Poola riigist. Nii jäi kuni II maailmasõjani. (Gussar on ise sündinud Lvivis 1933. aastal, kui see oli veel Poola linn – J. P.) Ma räägin seda selleks, et näidata, kui kaua meie inimesed pole olnud harjunud olema ja elama kui iseseisev riik. (Pärast I maailmasõda üritas Ukraina  ka iseseisvaks saada, aga see ei õnnestunud, Ukraina rahvavabariik eksisteeris 1918–1921. – J. P.) Mõlemal pool püüdsid inimesed jääda iseendaks. Nõukogude poolel mitte just väga edukalt, sest kommunistid üritasid luua erilist nõukogude inimest. Kedagi, kes oleks riigi poolt täiesti kontrollitav.

Te teate seda isegi, Eesti on kõik selle samuti läbi käinud, kuigi veidi lühema aja jooksul. Õnneks ei olnud nad selles väga edukad, näiteks ei suutnud nad hävitada inimeste usu jumalasse, ei suutnud hävitada inimestes seda teadmist, et nad on ukrainlased. Ma ütleks nii, et nõukogude süsteem ei suutnud meid hingeliselt tappa, vaid ainult haavata.

Te peate silmas, et nõukogude võimu tagajärjed mängivad Ukrainas endiselt olulist rolli?

27.11.2015 30.11.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto