Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: ebaviisakuse nädal – rohkem lugupidamist, poliitikud

Üks solvang järgneb teisele. Lõpuks jääb sest kõrvaltvaatajatele meelde üldine mõru mekk isegi siis, kui keegi tõesti palub vabandust ja solvatu vabanduse vastu võtab (või siis vastupidi, hoopis ise järjepanu alandlikult lepitust pakub).

Kuigi Edgar Savisaar ja ta käpa all olev propagandamasin püstitab elementaarset inimlikku viisakust eirates Kadri Simsoni mustamisega iga nädal üha uusi rekordeid, on selle nädala toon läinud üle hea maitse ja demokraatlikele vaidlustele kohaste piiride teistegi erakondade poliitikute puhul.

IRLi fraktsiooni esimees Priit Sibul pidas vajalikuks hüpata oma fraktsioonikaaslasele Maire Aunastele avalikult ja inetult peale seepärast, et Aunaste ei järginud parteidistsipliini kooseluseaduse rakendusaktide hääletusel. Tõsi, ta vabandas hiljem ja rõhutas ka ise seda, et riigikogu liige on oma hääletusotsustes vaba. Jah, Aunaste võttis vabanduse vastu. Siiski diskrediteerivad sellised pealehüppamised nii erakonda kui kogu riigikogu.

Jevgeni Ossinovski paistab aga arvavat, et just tema on ainsana võimeline defineerima, mis on euroopalik ja missugune on XXI sajand. Nii euroopalikkuse kui selle sajandi väärtuste puudumisele osutamine muudetakse niimoodi lahmides ühtpidi sisutühjaks ja teisalt solvavaks sõnakõlksuks. Kui mõni teine poliitik ei toeta konkreetset eelnõu, siis tuleb demokraatlikus ühiskonnas temaga vaielda ikkagi asja sisu üle.

Samasooliste paaride õiguste eest on siiski põhjust seista inimliku mõistmise pinnalt, meie endi kõrval elavate kaasinimeste heaolu ja võrdsete õiguste nimel. Tõsiasi on aga see, et kõigis Euroopa ühiskondades on samasooliste kooselu abieluga võrdse(ma)ks tunnistamise üle vaidlusi – kus teravamalt, kus hillitsetumalt. Sellel taustal pole oma oponendi kuulutamine «ebaeuroopalikuks» midagi muud kui demagoogiavõte. Väärib märkimist, et just Vabaerakonna vastu suunatud sotside rünnakute puhul on raske märkamata jätta, et need kaks erakonda on Emori selle kuu uuringu järgi populaarsuselt ühel pulgal. Ühelt poolt tahaksid sotsid Vabaerakonda ühes ja teises asjas ning üleüldisemalt oma liitlaseks meelitada, ent teisalt püüavad neid avalikult peaaegu tagurlasteks sildistada.

Ka häälte väljapressimise lugu, milles süüdistab sotse IRL, jätab sellest nädalast inetu mälestuse. Kas selline hakkabki olema meie poliitiline kultuur? See, et oma valijate huvisid esindavad poliitikud kauplevad omavahel, on loomulik. Küsimus on stiilis, mille jätkumisel näeme üha uusi ja uusi inetuid tülisid, mis Eesti poliitilisele süsteemile pikas plaanis kasu ei too.

Keskerakonna sisesõda, kus Savisaare leer on (kahjuks ootuspäraselt) Simsoni vastu täistuuridel tööle pannud mitte ainult erakonnalehe, vaid ka otseselt maksumaksja kulul ülalpeetava Tallinna TV ja lehed, on muidugi tase omaette. Selline propaganda toon ning vahendid kõlavad rohkem kokku diktatuuririikides toimuvaga kui demokraatlike ühiskondade erakondadega. Inimlikult on kahju vaadata ka Simsoni leeri esindajaid, kes kõige selle juures räägivad ikkagi sildade ehitamisest ja suhete silumisest.

27.11.2015 30.11.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto