Sisukord
Juhtkiri
Postimees
02.12.2015
Eesti Kõige vaiksem ööpäev elus Mälumäng Miks mägedesse? Horoskoop Male Palju õnne Dilbert 126 kultuuriinimest ihkab pääseda loojapalgale Tagakülg Vantaa tulistamises osalesid eestlased Eesti lühiuudised Igapäevasel ilmavaatlemisel on Eestis pikk ajalugu Venemaa hoiab küberrelvi varuks Horoskoop Majandus Eestisse võidakse rajada andmeplatvorm satelliitidele Majanduse lühiuudised Eestis kurikuulus Ernesto Preatoni hakkab Siberis äri ajama Välismaa Venemaa hoiab küberrelvi varuks Viimane kadalipp enne ELi jõudmist Välismaa lühiuudised Serbia teadur: me pole ksenofoobne riik, meil on puudus ressurssidest Eikellegimaa asulast Serbias voolab läbi tuhandeid migrante Arvamus Tarmo Noop: härra Ossinovski, lõhkuge see usaldamatuse müür Erkki Bahovski: raudrusikas või küps vili? Raul Rebane: kus Edgar Savisaar eksis? Rahvusmõtte kandja Arvo Valton rääkis väest Juhtkiri: virtuaalsõja õppetunnid Siiri Liiva: jahtides jõulurõõmu Postimees 1923. aastal: suhetest idanaabriga Kultuur 126 kultuuriinimest ihkab pääseda loojapalgale Sport Eesti autospordikoondis – sümboolne, kuid vajalik Spordi lühiuudised Eesti võrkpallurid Euroopat vallutamas Tallinn Eikellegimaa asulast Serbias voolab läbi tuhandeid migrante Tarbija Arstide keeleoskuse probleem ei puuduta vaid võõrarste Tartu Vanade väärtuste taastajad kolisid Emajõel hakkab suvel rahvast sõidutama veebuss Tartu restoranidel pole teravaimasse tippu asja Koolid ootavad linlasi jõululaadale Eesti režissöör filmis loo Ida-Ukrainast Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: virtuaalsõja õppetunnid

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Ajad, mil küberjulgeolekust räägiti kui millestki uuest ja elitaarsestki, on ajastule omaselt kiiresti minevikuks saanud. President Toomas Hendrik Ilves on võrrelnud valdkonna plahvatuslikult kiiret arengut protsessiga, mis vähem kui sajandi eest iseloomustas õhujõudude arengut. Nii nagu õhulöögid ja -luure muutsid põhjalikult sõjaliste konfliktide olemust, ei saa praegu üle ega ümber infosüsteemidest.

«2007. aasta DDOS-rünnakud [hajusa teenusetõkestuse rünnakud] Eesti vastu olid kui keisri kaks tsepeliini: seni peaaegu tundmatu relv, mis tekitas tohutut vastukaja ajakirjanduses, aga tegelikult mitte kuigi palju kahju,» kirjutas Ilves aastal 2012 Diplomaatias.

Ehkki küberrünnakutena algelised, tagasid need Eestile võimaluse mitte ainult kaasa rääkida, vaid ka teema eestkõneleja olla. Seda initsiatiivi oleme edukalt kasutanud osana oma e-riigi kuvandist. Tallinnas asuvad NATO küberkaitsekeskus ja Euroopa Liidu IT-agentuur. Küberjulgeoleku strateegias aastani 2017 oleme seadnud ambitsioonika eesmärgi olla valdkonnas tehtava rahvusvahelise koostöö üks juhtriike.

Pronksöödest mäletame küllap lihtsalt arusaadavaid probleeme netipankade ja portaalidega. Ei pea olema infotehnoloogiaekspert, mõistmaks, milline hüpe on kaheksa aasta jooksul sooritatud. Piltlikustades: tsepeliinidest on ammu saanud lennukid. Vaatame või, kuidas on selle aja jooksul muutunud taskus olev mobiiltelefon.

Küberkaitse puhul saame kasutada harjumuspäraseid märksõnu. Vundamendiks on väärtused nagu demokraatia, avatus, läbipaistvus, ühiskonna teadlikkus ja kaasatus.

Nagu tänasest Postimehest saab lugeda, on Gruusia ja Ukraina sõjad näidanud, et meie suur idanaaber on kasvatanud oma suutlikkust viia läbi järjest keerukamaid ja mastaapsemaid operatsioone. Pole kahtlust, et Venemaa kuulub maailma võimekaimate hulka ka selles kategoorias, olles panustanud vastavasse arsenali nii ajusid kui ka ressursse.

Kõige radikaalsemaid mõeldavaid käike, nagu näiteks suurte infrastruktuuriobjektide hävitamine, pole Ukrainas tehtud. Kuid andmevargus ja infooperatsioonid riigivõimu diskrediteerimiseks on laialt kasutusel. Viimaseid aitas näiteks Ukrainas läbi viia nimetamisväärselt suur ühtne keeleruum: küberlahingud ei tunne teadagi riigipiire ning seda asjaolu saab ära kasutada. Soodustav tegur on korruptsioon, mis tagab ründajale hõlpsaid võtmeid tagauste avamiseks.

Laias laastus saame ka küberkaitse puhul kasutada harjumuspäraseid märksõnu. Vundamendiks on väärtused nagu demokraatia, avatus, läbipaistvus, kogu ühiskonna teadlikkus ja kaasatus. Selle lihtsa tõe meeldetuletamine võikski olla keskne vastus küsimusele, mida meie saame Ukraina küberkonfliktidest õppida.

Kuigi küberjulgeolek on leidnud Eestigi kaitsepoliitikas olulise koha, väärib lisaks rõhutamist, et hoolimata kasvanud vajadusest kaitsta virtuaalset, peame kaitsma ka oma füüsilist ruumi. Ühe peamise eesmärgina just sedasama e-Eestit kaitstes.

Seotud lood
01.12.2015 03.12.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto