T, 31.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Priit Pullerits: oo, sport, sa oled jäle!

Priit Pullerits
, vanemtoimetaja
Priit Pullerits: oo, sport, sa oled jäle!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Priit Pullerits.
Priit Pullerits. Foto: Margus Ansu

Pariis oli 91 aastat tagasi hoopis teistsuguste sündmuste tunnistaja kui äsja, napilt pool kuud tagasi. Teist ja tänini viimast korda peeti suveolümpiat Prantsusmaa pealinnas. See oli olümpia, kus Soome jooksuime Paavo Nurmi võitis viis kuldmedalit ja kinnistas end spordimaailma suurlegendina. Tema kuulsuse varju jäid paraku kaks Briti jooksumeest, kellel oleks aga nüüdisaja spordis õpetada palju rohkemat kui kuulsal Lendaval Soomlasel.

Te ilmselt ei ole noid kahte nime kuulnudki. Muidugi juhul, kui te ei ole näinud inglaste 1981. aastal, kahe teise Briti suursuguse jooksja, Sebastian Coe ja Steve Ovetti hiilgeaegadel valminud ajaloolist filmi «Tulekaarikud» («Chariots of Fire»). Too räägib tõsielusündmustel põhineva liigutava loo kahe noore mehe, Eric Liddelli ja Harold Abrahamsi teekonnast oma aja spordimaailma absoluutsesse tippu. Abrahams, inglise juut, võitis Pariisi olümpial 100 meetri, ning Liddell, šoti kristlane, 400 meetri jooksu. Film, mille on kuulsaks teinud Kreeka helilooja Vangelise instrumentaalpala, mis kõlas ka viimatise, Londoni olümpia medalitseremooniate ajal, tuli lausa sedavõrd mõjus, et kandideeris tervelt seitsmele Oscarile. Ja võitis noist neli.

Juhtusin «Tulekaarikuid» vaatama hiljutisel pikal lennureisil ning tunnistan, et tekkis kohutav igatsus aegade järele, mida ma pole isiklikult näinud ega kogenud. Tõsi, filmi loojad on nii mitmegi ajaloolise tõsiasjaga meelevaldselt ringi käinud, ent see ei muuda sõnumit, mis Abrahamsi ja Liddelli tegelaskuju kaudu ekraanilt kiirgab – ja mille eest film ilmselt ka kõrgeima tunnustuse pälvis. «Tulekaarikud» näitab ajastutruus eheduses aega, mil sport – tippsport! – kuulus härrasmeestele; aega, mil sport oli vahend inimese parimate ja kauneimate loomuomaduste väljatoomiseks; aega, mil spordis kehtisid suured üllad põhimõtted, mida suurimad sportlased hoidsid kompromissitult au sees. Kogu toda puhta, ilusa spordi ajastut iseloomustavad filmi algus- ja lõpukaadrid Inglismaa hallisegusel rannikul jooksvatest noortest meestest, seljas lumivalged treeninguriided, Suurbritannia lipp uhkelt särgi vasakule küljele südame kohale õmmeldud.

Märksõnad
Tagasi üles