N, 2.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Norra naftapealinna head ajad on möödanik

Pierre-Henry Deshayes, AFP
Norra naftapealinna head ajad on möödanik
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Naftamuuseum - näitab tänavasilt Stavangeri kesklinnas.
Naftamuuseum - näitab tänavasilt Stavangeri kesklinnas. Foto: SCANPIX

Pärast nafta hinna rekordilist langust valitseb Norra naftapealinnas Stavangeris peojärgne pohmelus: šampanja asemel pakutakse vahuveini, ettevõtted sel aastal jõulupidusid ei korralda, töötus on kasvanud ning kinnisvarahinnad langevad.

«Näete, järjekordne keeldumine.» Roger Schurmeyer näitab oma nutitelefonist vähemalt kümnendat negatiivset vastust tema kandideerimisele.

36-aastane endine Statoili audiovisuaalsete lahenduste spetsialist on juba ligi aasta ilma tööta, kuna riigi osalusega kütuseettevõte kaotas kulude kokkuhoiu egiidi all ka tema töökoha.

«Ma olen käinud tööl alates 16. eluaastast ja pole kunagi varem töötu olnud. Seega on see minu jaoks päris võõras olukord,» lausub ta, istudes oma Stavangeri äärelinnas asuvas korteris.

«Olen kuulnud, et hetkel kandideerib siin piirkonnas ühele töökohale 300 või 400 inimest. See on karm konkurents,» ütleb ta ohates.

Töötuse määr Norra edelaosas asuvas naftarikkas regioonis on 4,1 protsenti, mis esmalt tundub pigem kadestamisväärne, kuid tegelikult oli see vaid aasta tagasi 81 protsenti praegusest madalam, nüüd aga riigi kõrgeim. Koondamislaine on seega tabanud ka värbamisfirmasid.

Kõige selle taga on nafta hinna langus, mis on kukkunud 100 dollarilt 2014. aasta alguses praegusele 45-le dollarile barrelist, sundides naftaettevõtteid kärpima nii investeeringuid kui ka tööjõukulusid.

Kunagisest väiksest kalurikülast, praegu 130 000 tuhande elanikuga Stavangeist sai üks Norra rikkamaid linnu pärast 1969. aastat, mil avastati Ekofisk, siiani kasutuses olev hiiglaslik rannikulähedane naftaväli, mis tõi Norrasse enneolematu jõukuse ajastu.

Raskematest aegadest kõneleb ka see, et linnaservas asuva kai ääres seisab jõude kolm naftatankerit. Ning Skandinaavia lennufirma SAS on äsja lõpetanud otselennud Texase osariigis asuvasse Houstonisse, mida peetakse USA naftaäri keskuseks.

«Ma vaatan naftahinda peaaegu iga päev,» tunnistab Stavangeri konservatiivist linnapea Christine Sagen Vestbo, kes on ametis olnud alates 2011. aastast.

Tema esimesel ametiajal oli linna suurim probleem, kuidas meelitada siia piisavalt insenere, et kõiki vabu töökohti täita. See oli ka Norras peamine koht, kus Porschede müük hästi läks.

Nüüd seisab aga Norral tervikuna uus ees uus ülesanne: kuidas panustada tulevikku nii, et elatustase säiliks ning tekiks juurde töökohti, mis ei sõltu nii palju mustast kullast.

«Ma arvan, et 2016. aastal läheb seis veel hullemaks,» ütleb Vestbo.

«Me peame looma rohkem töökohti tehnoloogia, tervishoiu ja taastuvenergia valdkonnas. Nafta- ja kütusetööstuses kasutusel olevaid tehnoloogiaid tuleb hakata rakendama ka meretuuleparke ehitades ja päikeseenergiat kasutusele võttes,» sõnab ta.

Café de France’i tipprestoranis, kus kolmekäiguline õhtusöök serveeritakse 70-eurostel Versace taldrikutel, on naftatööstuse allakäik otseselt tuntav: ettevõtete reserveeringute arv iga-aastasteks ühisteks jõuluõhtusöökideks on kokku kuivanud ning ka üldiselt satub linna aina vähem ärimehi, kes seal õhtustaksid.

«Äri küll toimub, kuid ettevõtetel on praegu väga kindlad reeglid, millal ärikohtumistel kliendile välja teha ja millal mitte, paljud lendavad hommikul kohtumisele ja õhtul tagasi ning ei ööbi ega õhtusta enam siin,» selgitab restorani omanik Emil Heimdal.

«Pakume nüüd mingi aeg šampanja asemel Crémant de Bourgogne’i või mõnda muud vahuveini,» lisab ta. «Tõenäoliselt elasimegi enne liiga laia elu.»

Sama kehtib ka kinnisvarasektori kohta. Kuigi kahte linna otseselt võrrelda on keeruline, oli keskmine ruutmeetri hind Stavangeris veel kuni viimase ajani kõrgem kui pealinnas Oslos.

Kuid alates suve lõpust on kinnisvarahinnad langustrendis ning majade müügiperiood on tunduvalt pikenenud, ütleb kohaliku kinnisvarafirma juht Jan Georg Byberg.

«Meil on palju inimesi, kes soovivad müüja, kuid vähe ostjaid,» sõnab ta.

«Uus trend on enne müüa ja alles siis osta. Inimeste psühholoogia on muutunud: nad soovivad kõigepealt teada, mis summa nad oma maja müügiga üldse saavad.»

Samal ajal sõnab Schurmayer oma Stavangeri äärelinnas asuvas korteris intervjuud andes, et veel ta töö leidmise pärast ei paanitse, kuid järgmise sammuna on tal kavas oma töökohtade valikut laiendada.

«Kui sa oled 11 kuud ilma tööta, siis midagi sinus muutub. Ma tõesti igatsen töö järele.»

Märksõnad
Tagasi üles