Sisukord
Arvamus
Postimees
03.12.2015
Eesti Ligi: lastele ei tohi luua kaste Mälumäng Palju õnne Dilbert Male Võimuparteide juhid üritavad patiseisust üle saada Saare keskerakondlane: Savisaare kultus noori ei kõneta Esikülg 3. detsember Tagakülg Reisijad kurdavad logude lennukite üle Tehnokontroll lubas sõidukeid altkäemaksu eest liiklusesse Esimene Eesti pardameeskond alustab sel aastal Hilinemisi tingivad tühistamised Eesti lühiuudised Tallinna vanalinnas näeb põhjapõtru ja jõulusõimesid Linnaosavanem andis alluvale munitsipaalkorteri Majandus Majanduse lühiuudised Draghilt oodatakse täna eurotsoonile uut ergutussüsti Välismaa Rootsi ajutise piirikontrolli tulemus: migrandid on hakanud saabuma üle mere Norra naftapealinna head ajad on möödanik NATO ületas Venemaa seatud tõkke Spalta_välised Arvamus Aivar Pohlak: jalgpalli rahvusstaadionist ja avalikust ruumist Juhan Kivirähk: mida halvem Eestile, seda parem Keskerakonnale – selline on Savisaare deviis Juhtkiri: rahatrükk pole lahendus… või siiski on? Päeva karikatuur Postimees 1932. aastal: piiril tabatu – salakuller Sigrid Kõiv: Luksusreis Võrru, säästutripp Viini Kadri Liik: mida oodata Venemaalt Süürias? Kultuur Eesti moslem süürlaste pagulaslaagris – «Kahe maailma vahel» Postimehe Kinos Uus ajakiri räägib vanadest asjadest Sport Spordi lühiuudised Björndalen võidutses, Lessing parimana 48. Kes on koduse klubikorvpalli resultatiivsemad eestlased? Kummaline e-kiri tekitab Nõmme Kaljus segadust Avo Keel Pärnu esitustest: pean enda poole vaatama Tarbija Verivorstide pimetest: tatravorst üllatas, Päkapikuvorst põrus Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kadri Liik: mida oodata Venemaalt Süürias?

6 min lugemist
Kadri Liik FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Kusagil on piir, millest üle ei ole Moskva valmis astuma, kirjutab Euroopa välissuhete nõukogu vanemteadur Kadri Liik. Moskva soovib läänega koalitsiooni, kuid ei keera selga sügavalt juurdunud arusaamale riigi stabiilsuse ja elujõu allikate loomusest.

Tellijale

Venemaa sõjaline sekkumine Süürias on tekitanud palju küsimusi, vastukäivaid tõlgendusi, lootusi ja hirme. Ühed on pidanud seda läänevastaseks poliitikaks, teised lootnud, et seeläbi tekib Süürias ühine ISISe-vastane koalitsioon. Kuidas siis tõlgendada Venemaa tegevust Süürias? Miks nad seal on? Mida neilt oodata ja mida mitte oodata?

Venemaa tegevuse ajendid Süürias paigutuvad kolme konteksti: Süüria-keskne, geopoliitiline ja sisepoliitiline. Viimasel kahel siinkohal pikalt peatuma ei hakka. Piisab ehk, kui öelda, et majandusliku heaolu vähenedes on Putini režiimil riigisisese seisakutunde tõrjumiseks julgetest välispoliitilistest aktsioonidest palju kasu; geopoliitilises plaanis loodab Kreml aga tõenäoliselt, et konteksti avardades ja fookust muutes on võimalik välja murda rahvusvahelisest isolatsioonist ning saavutada vähemalt mõningad oma eesmärkidest Ukrainas, kus Moskva oli muidu sattumas venivasse patiseisu.

Stabiilsuse allikad

Selle artikli seisukohalt pakuvad kõige enam huvi Venemaa tegevuse otseselt Süüriat puudutavad ajendid. Mõistagi tahab Venemaa hoida oma baasi Tartusis, ent see pole peamine. Venemaa tõepoolest üritab leida Süüria probleemidele mingit lahendust – kuid paraku erineb see drastiliselt lääne loodetud lahendusest. Põhimõtteline erimeelsus ilmnes täie selgusega president Obama ja president Putini kõnedes ÜRO peaassambleel 28. septembril, kaks päeva enne Venemaa pommirünnakute algust: nende seisukohad lahknesid küsimuses, millised on õieti kestliku riigi alused.

02.12.2015 04.12.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto