Sisukord
Arvamus
Postimees
03.12.2015
Eesti Ligi: lastele ei tohi luua kaste Mälumäng Palju õnne Dilbert Male Võimuparteide juhid üritavad patiseisust üle saada Saare keskerakondlane: Savisaare kultus noori ei kõneta Esikülg 3. detsember Tagakülg Reisijad kurdavad logude lennukite üle Tehnokontroll lubas sõidukeid altkäemaksu eest liiklusesse Esimene Eesti pardameeskond alustab sel aastal Hilinemisi tingivad tühistamised Eesti lühiuudised Tallinna vanalinnas näeb põhjapõtru ja jõulusõimesid Linnaosavanem andis alluvale munitsipaalkorteri Majandus Majanduse lühiuudised Draghilt oodatakse täna eurotsoonile uut ergutussüsti Välismaa Rootsi ajutise piirikontrolli tulemus: migrandid on hakanud saabuma üle mere Norra naftapealinna head ajad on möödanik NATO ületas Venemaa seatud tõkke Spalta_välised Arvamus Aivar Pohlak: jalgpalli rahvusstaadionist ja avalikust ruumist Juhan Kivirähk: mida halvem Eestile, seda parem Keskerakonnale – selline on Savisaare deviis Juhtkiri: rahatrükk pole lahendus… või siiski on? Päeva karikatuur Postimees 1932. aastal: piiril tabatu – salakuller Sigrid Kõiv: Luksusreis Võrru, säästutripp Viini Kadri Liik: mida oodata Venemaalt Süürias? Kultuur Eesti moslem süürlaste pagulaslaagris – «Kahe maailma vahel» Postimehe Kinos Uus ajakiri räägib vanadest asjadest Sport Spordi lühiuudised Björndalen võidutses, Lessing parimana 48. Kes on koduse klubikorvpalli resultatiivsemad eestlased? Kummaline e-kiri tekitab Nõmme Kaljus segadust Avo Keel Pärnu esitustest: pean enda poole vaatama Tarbija Verivorstide pimetest: tatravorst üllatas, Päkapikuvorst põrus Tartu 32 tundi hooldajana: kogetu kisub mu lõhki Priit Pullerits: oo, sport, sa oled jäle! Endli suupillilugude ja armastuslaulude kontsert Elviira moeajakirjad ja struudlipirukas Täika sai aasta lõpuni armuaega Veeriku kooli digipööre oli parim Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: rahatrükk pole lahendus… või siiski on?

2 min lugemist

Täna oodatakse Euroopa Keskpangalt «kübarast jänese välja tõmbamist». Keskpanga president Mario Draghi peaks tulema Frankfurdi pangahoone nõukogusaalist ajakirjanike ette sõnumiga, mis Euroopa paigaltammuvale majandusele taas kiirendust annaks.

Keskpanga ülesanne on tagada majandusele «tervislikul» tasemel inflatsioon: see peaks keskpankuritele seatud eesmärgi järgi olema «alla kahe protsendi, kuid ligi kaks protsenti keskpikal perioodil». Viimati oli see näitaja kaks protsenti peaaegu kolm aastat tagasi. Sellel aastal on nii Eestis kui kogu euroalal olnud hinnalangusega kuid (viimati septembris).

Mõõdukat inflatsiooni on vaja selleks, et inimestel ja ettevõtetel oleks motivatsioon investeerida. Kui hinnad pidevalt alanevad, on mõttekas oste ja investeeringuid edasi lükata, sest tulevikus on lootust sama kaup odavamalt kätte saada. Kui ei osteta ega investeerita, jääbki majandus piltlikult öeldes paigal tammuma või kahaneb: ettevõtetel pole oma toodangut kellelegi müüa, inimesed kaotavad töö.

Juba praeguseks ülimadalate intressimäärade ja selle aasta kevadel alustatud rahatrüki eesmärk on, et pangad laenaksid soodsalt saadud raha edasi reaalmajanduses tegutsevatele ettevõtetele. Nii ei ole paraku juhtunud. Odav raha tiirleb finantsasutuste vahel, ent ei jõua uusi väärtusi loovate ettevõteteni. Miks?

Swedbanki juhatuse esimees Robert Kitt selgitas mehhanismi juba enne jaanipäeva Postimehes ilmunud arvamusartiklis «Euroopa majandus – pendel kahes otsas korraga?» (PM 16.06). Ühelt poolt antakse pankadele odavat raha ettevõtetele edasilaenamiseks. Teisalt on majanduskriisist õppust võttes loodud laenamisele karmimad reeglid, mis teevad keskkonna küll turvalisemaks, ent samas pidurdavad investeerimist ja mõistagi ka tarbimislaene. Pangad ei saa üle ega ümber sellest, et laenu tahtval ettevõttel peab oleme ette näidata piisavalt omakapitali.

Kitt kirjutas: «Euroopa on jõudnud väärtuskonfliktini. Otsime kaitset ja kindlustust kõikvõimalike tagasilöökide eest. /…/ Majanduste turgutamiseks mõeldud erakorralised rahapoliitilised meetmed ei anna erilisi tulemusi, kuni distantseerume põhiprobleemidest, milleks on riikide üle jõu käivad heaolu hoidmisele suunatud majandamiskulutused või inimeste kaitsmine inimeste endi eest.»

Selle mõtteviisi järgi võiks rahatrükk anda tulemusi üheskoos teiste muutustega. Vaid väike osa nende muutuste võtmetest on Euroopa Keskpanga käes. Enamik võtmeid on aga liikmesriikide valitsuste ning laiemalt ühiskondade käes. Need on demokraatlikud valikud, mida ühiskonnad peavad langetama, kaaludes, milline on heaolu turvalisuse ja seda kasvatava riskijulguse õige vahekord majandusretseptis. Nii-öelda pärislahendusi oodates vaatame aga, millise jänese siis tõmbab keskpanga nõukogu kübarast täna.

Seotud lood
    02.12.2015 04.12.2015
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto