Sisukord
Päevakomm
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (3) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (12) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (4) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (20) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (53) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (1) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (32) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Liisa Tagel: valveajakirjanik lahkab tõrvikut

2 min lugemist
Liisa Tagel FOTO: Tairo Lutter/Postimees

«Valveajakirjanikud võiksid tõesti selgitada, millise konstruktsiooniga tõrvik oli EKRE-l, et see oli rassistlik, natslik jms, ja milline oli tudengitel, et kellelgi asjamehel polnud nüüd häbi?»

See on kommentaar rahvusülikooli 96. aastapäeva tõrvikurongkäigu Postimehe pildigalerii juurest. Galerii kõrvalt võis leida veel ohtralt lõõpivaid kommentaare, kus kaks hiljaaegu toimunud rongkäiku taotluslikult segi aeti, olgu eesmärgiks siis üht või teist laadi tõrvikukandja üle ilkumine.

Viimase nädala jooksul on mu kodulinnas Tartus toimunud niisiis kaks tõrvikurongkäiku: laupäeval EKRE niinimetatud massiimmigratsioonivastane ja teisipäeval rahvusülikooli 96. sünnipäeva tähistav. Mõlemad pildikeelelt omal moel atraktiivsed, kuigi esimesel polnud eriti ülikondi ja teisel hange. Teisel oli piltide põhjal rohkem sõpru-tuttavaid kui esimesel.

Et ma olen oma noore elu jooksul akadeemilise organisatsooni liikmena päris palju tõrvikuid näinud, võtan vaevaks olla peavoolumeedia valveajakirjanik ja rääkida tõrvikuist.

Pealiskaudsel vaatlemisel on mõlemal rongkäigul tegu tavaliste tõrvikutega, heast põliseesti puust bambusest ja ilmselt Hiinas tehtud. Põletatakse seal lambiõli, juua seda ei tasu. Põlevad ühtviisi igasuguste rahvuslaste ja iga rahvuse esindajate käes. Kas nad tahavad tulla hangude ja tõrvikutega üle mäe või minna Kalmule õlut viima, ei muuda nende funktsionaalsust. Valgustavad, näitavad teed ja poetavad tahma.

Kas mulle tõrvikuga kõndida meeldib? Kuigi see on pisut ebamugav, meeldib küll vahel. Kas ma tean, et Leni Riefenstahlile ka tõrvikud meeldisid? Muidugi tean, ega see veel tõrvikut rikkuma pea. Määravam on siiski, mis sõnum on kaasas neil, kes tõrvikut kannavad.

Ülikooli tähtpäeva eel kõlas mitmelt poolt küsimus, kas ehk ei peaks sedapuhku tõrvikud koju jätma ja näitama sedasi, et sel üritusel pole mingit seost laupäeval tõrvikute all nähtud vihaõhutamise ja hirmutamisega. Protesti märgina võiski ka 1. detsembril näha mõnd tormilaternat ning kustunud tõrvikut.

Enam võis üliõpilasorganisatsioonidest, mis on üldiselt põhikirja järgi apoliitilised, ent selgelt rahvuslikud, kuulda järeldust, et peaks olema ilmselge: nemad kannavad tõrvikutega hoopis teistsugust sõnumit. See, et viimasel paaril aastal on nähtavamalt tõrvikud haaranud ka vihapõhise rahvusluse esindajad, ei tohiks sundida elutervet rahvustunnet pimedusse varjuma. Tõrvikuid on tõepoolest mitmesuguseid.

Kui tõrvikuist loobuvad kõik teised peale olematu Eestisse tungiva islamistide tulva kartjate, saaks sest leegist vaid äärmuslaste sümbol, mille lõõmas sünnivad piinlikpateetilised vihased üleskutsed.

Ega tõrvik ole teab mis möödapääsmatu rahvussümbol, pole aga tarvis seda vaid ühele tähendusväljale loovutada. Ehkki riigilipul on praegu tõrvikuist paremini läinud, tahaks sellegi jätta ju märgiks, mis seondub eelkõige positiivse rahvustundega.

Kuidas selle häbiga siis jääb? Ülikooli aastapäeval seda tõesti ei tundnud. Laupäeval oli küll piinlik vaadata hirmu täis silmadega vähemust, mis kipub loosungitega paljude teiste kohalike vähemuste vastu võitlema, aga see piinlikkus on hoopis midagi muud ja üsnagi nukker.

Seotud lood
21.02.2020 23.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto