Sisukord
Arvamus
Postimees
05.12.2015
Eesti Horoskoop Male SUUR NÄGU: Poliitika pole sport Dilbert Palts keelaks IRLi liikmetel Tallinna TVs esineda Eesti suurendab osalust Mali missioonil Poliitmängud jätavad Partsi eurokohata Kultuurikatlas jagati tänavusi arhitektuuripreemiaid Üle 650 roboti ootavad TTÜ spordihoones huvilisi Loomaaia vanim kollane anakonda sai uue kodu Kohtunike palkamise kord muutub lihtsamaks Eesti lühiuudised Karis: Partsi kogemus on piisav tööks kontrollikojas Mälumäng Schengeni lepingut ei peatata Palju õnne Intervjuu Urmas Viilmaga: teiste mõistmiseks peab ennast tundma Välismaa Moskva ja Kiievi rahata on Minsk plindris Välismaa lühiuudised Arvamus Marti Aavik: ärge trööbake Euroopat Wolfgang Wagner: moslemite kiiret kohanemist Euroopas ei tasu loota Ene Pajula veste: Mammi ütleb: ära lihtsalt alusta VÄIKE NÄGU: Isainstinkt Juhtkiri: nagu laps leluga SUUR NÄGU: Poliitika pole sport VÄIKE NÄGU: Mees, kellele loodetakse Päeva karikatuur VÄIKE NÄGU: Lahja jõulukink Postimees 1911. aastal: õigesti ära tuntud riigisihid Kultuur Luulehetk – hetk luules Kas on kerge olla geenius? Põlvkondi siduva hobi kiituseks! Miks mitte vahtida võõraid elusid Jutulehe Lõbulisa kohtub Vladimir Ilitšiga Läti sõprade hea vana ilm Mitte ainult jänestest Nädala album. Miljonid koopiad veerandeakriisi Aja auk. Tumedate klaasidega hääl Sport Euroopa kaheksas mees Tribuntsov: finaalis läks iga pöördega raskemaks Spordi lühiuudised Jüri Tamm: kergejõustik vajab ellujäämiseks muutusi Renault võtab Lotuse üle ja naaseb meeskonnana vormel-1 sarja Talihärmi hommik: kohvi asemel intervalltreening Tarbija Õppepuhkused tekitavad küsimusi AK Põlvkondi siduva hobi kiituseks! Wolfgang Wagner: moslemite kiiret kohanemist Euroopas ei tasu loota Nädala album. Miljonid koopiad veerandeakriisi Einsteini vigurpiparkoogid. Sada aastat üldrelatiivsust Euroopa Toetab Juhan Partsi! Aja auk. Tumedate klaasidega hääl Akadeemikud lähevad näosaatesse Viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Rein Veidemann: eenduv ja taanduv horisont ERSP ja Isamaa ühinevad Arter Tiit Vähi: kogu aeg tuleb elus pöördeid juurde Pidu lossis, mis nakatas eestlasedki Muusikast mõjutatud Helen Sildna Viis aastat hirmsat elu Margit Härma: hirmus ilus jõuluaeg «Kahe mehe mahalaskmine polnud tol ajal mingi uudis!» Su nägu paistab tuttav Jan Uuspõld: kui palju me tänapäeval üldse oma mõtteid rääkida tihkame? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marti Aavik: ärge trööbake Euroopat

2 min lugemist
Marti Aavik FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Sõna «euroopalik» ei tohi muuta sõnakõlksuks. Kurb on kuulata, kuidas seda sõna trööbatakse ja vaidlustes malakana kasutatakse. Milliseid sõnu saame aga kasutada siis, kui meil on vaja tõepoolest selgelt öelda, et euroopalikkuse tuum on ohus?

Ma võin olla erinevates vaidlustes nõus erinevate väidetega. Näiteks kooseluseaduse vaidlustes kaldun kodanikuna pooldama selle toetajaid. Veel kümmekond aastat tagasi oleks ma olnud samasooliste kooselu abieluga võrdsustamise vastu. Mind on veennud eelkõige nende väheste homoseksuaalsete inimeste eluline jutt oma probleemidest ning hirmudest, kes on julgenud avalikult ja inimlikult neist asjadest rääkida. Lisaks arutlused, kus vastased pole suutnud minu jaoks veenvalt näidata, mis selles muutuses halba on.

Öelda aga, et kooseluseadus on kuidagi olemuslikult euroopalik ja selle vastu olemine on ebaeuroopalik – see taandub lihtsalt üheks demagoogiliseks võtteks. Usun küll, et kooseluseaduse vaidlustes on seda kasutanud ka täiesti siirad inimesed oma heast tahtest. Siirus ei muuda aga kahjuks asja tuuma.

Inimesed ju loevad uudiseid vaidlustest ning ka massimeeleavaldustest teistes riikides. Kas miljon inimest Pariisi tänavatel geiabielu vastu meelt avaldamas oli ebaeuroopalik nähtus? Retooriliste võtetega ei saa terveid inimhulki ühel kontinendil või kitsamalt Euroopa Liidus siiski olematuks teha. Samamoodi on ka tõsi, et vaidlusi tekitab geiabielu kõigis Euroopa riikides. Ühe seletuse, miks teravused selle teema puhul kaduda ei taha, annab tänase lehe lisas Arvamus ja Kultuur professor Wolfgang Wagner. Mis ei ole aga tõsi, on kujundatud/kujunev mulje, justkui surutaks kooseluseadust vastupunnivatele eestlastele kusagilt väljastpoolt käsukorras ja jõuliselt peale.

Euroopalikkuse pidev rõhutamine selles seoses töötab muuhulgas kaasa Kremli huvile ja sealsele sõimusõnale «geiropa». Ma ei arva, et oleks hea omalt poolt pidevalt õhutada sotsiaalselt konservatiivsetes inimestes seost, et see, millele nemad on vastu, on «paha» Euroopa sund. Meil on Euroopa ühtsust paljudes asjades siiski väga vaja ning meil on ilmselgelt vaja ka seda, et meie inimeste Euroopa-meelsust ei lammutataks. Viimast murendavaid tegureid on niigi liiga palju – pole vaja sellele sõnakõlksutamisega kaasa aidata.

Usun, et euroopalikkuse rõhutamise taga on ka teadlikult vastandumise teravat õhkkonda kujundada tahtnud suhtekorraldajad. See on nende töö seisukohast mõistetav. Mäletan ühest eelmise aasta telesaatest suhtekorraldaja kommentaari, et vastased suutsid asja teravaks ajada, aga pooldajad oleks pidanud omalt poolt veel jõulisemaid ja kavalamaid vastandumisi tekitama, et rohkem toetust koguda.

Aus oleks siiski rääkida inimestest ja vaielda asja sisu üle. Kombele erinevate osapoolte seisukohad ära kuulata ja läbi mõistuspäraste arutluste lahendusteni jõuda kleebiksin küll meeleldi sildi «euroopalik».

Seotud lood
    04.12.2015 07.12.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto