Sisukord
Välismaa
Postimees
08.12.2015
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Pirita teel on ka täna seisakuid oodata Esikülg 8.12 Suur fentanüülikogus tõi pika vangistuse Pikalt kadunud olnud Kaarel Arb leiti surnuna Esimesed põgenikud jõuavad Eestisse jaanuaris Kliinikum hakkas vastu riigi koondamisnõudele Eesti lühiuudised Pärnu pääses kõige hullemast Majanduse lühiuudised Kihlunud president plaanib abielluda veel ametiajal Draamateatri jõululaadalt leidis nii suupistet kui kehakatet Majandus Seaduseauk võimaldab Taxifyl vahendada «sõidujagajaid» Naftakartell on kriisis Välismaa KGB arhiivid Ukrainas võivad pakkuda huvitavat Eesti ajaloolastele Lätis jätkab senine koalitsioon Välismaa lühiuudised Läti valitsusi sel sajandil Läti peaminister astus restart’i lubades tagasi Arvamus Rasmus Kattai: Eestile lüüakse häirekella Juhtkiri: kangelased kummikutes Marko Mihkelson: kordan, Eestit rünnatakse! Nils Niitra: tagahoovi kodanikuühiskond Postimees 1932. aastal: väljarändamine on rahvaste juures paratamatu Mari Tammar: Savisaar sidus end lahti, mina seon end kokku! Kultuur Minna või jääda? Näosaate võitja tulevikuplaane ei avalda Anu Saagim arvustab: Stig Rästa – rosinasilmne pätipoiss Sport Suured ja väiksemad meistrid Spordi lühiuudised Meeskond, kes on teel surematuse poole Tarbija Nutikellad ja aktiivsusmonitorid said lõpuks populaarseks PS2 mängude mängimiseks uuel konsoolil tuleb uuesti maksta Tartu Roolijoodikud lähevad nüüd vangi Tasulise parkimise ala laieneb Lõunakeskus asus hooga laienema Tartu ülikool loobub Tamme apteegist Linnuks muutumise lugu Jelena Frunze: mõõdame ja kaalume Tartu erahuvikoole Urmas Klaas: millele ja miks kulutame? Meelelahutus Koomiks Sudoku

KGB arhiivid Ukrainas võivad pakkuda huvitavat Eesti ajaloolastele

3 min lugemist
Kuigi arhiivid avatakse plaanide järgi kõigile, soovitab Volodimir Viatrovitš suhtuda matejalidesse kriitilise meelega. FOTO: Jaanus Piirsalu

Kõige paremini endistest Nõukogude vabariikidest on salateenistuse KGB arhiivid säilinud Ukrainas, mistõttu peaksid need ajaloolastele, ka Eesti omadele, suurt huvi pakkuma, väidab aastaid neid arhiive uurinud Volodimir Viatrovitš.

Viatrovitši, kes oli kolm aastat Ukraina julgeolekuteenistuse SBU arhiivi direktor üle-eelmise presidendi Viktor Juštšenko ajal, sõnul sisaldab Ukrainasse jäänud KGB arhiiv kümneid miljoneid dokumente. «Meie KGB arhiivide materjalid ei ole huvitavad ainult ukrainlastele, sest seal on palju üleliidulise tähtsusega dokumente, mis anti välja Moskvas. Meil säilitatavate (dokumentide) analoogiate põhjal saab mõista, kuidas KGB tegutses üleliidulisel tasemel,» räägib Viatrovitš (38) intervjuus Postimehele.

Tänavu kevadel võttis Ukraina parlament vastu seaduse, millega tehti 24 aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist avalikuks kõik riigis asuvad Nõukogude repressiivorganite, peamiselt salaluure KGB ning tema eelkäijate NKVD ja MGB arhiivid. Seaduse valmistas ette Ukraina rahvusliku mälu instituut, mille direktor on Volodimir Viatrovitš. Näiteks Venemaal on kõik KGB arhiivid salastatud vähemalt 2044. aastani. KGB peakorter asus Venemaa pealinnas Moskvas.

«Ma olen täiesti kindel, et (Ukraina KGB arhiivist) võib leida huvitavat materjali ka Baltimaade kohta,» räägib Viatrovitš, kelle juhtimisel tehti aastaid tagasi SBUs põhjalik ülevaade KGB ja tema eelkäijate säilinud materjalidest. «Kui Moskvast saadeti liiduvabariikidesse korraldusi, kuidas kohalikud KGBd peavad tegutsema, siis need käsud olid suhteliselt sarnased. Meil on säilinud palju sellist materjali. Seega, kui uurija töötab KGB arhiivides siin Ukrainas, siis ta saab pildi ette KGB töö eripäradest ka Eestis.»

SBU arhiivi praegune juht, Viatrovitši kaasvõitleja KGB arhiivide avamisel Igor Kulik toonitab, et kõige olulisem KGB säilinud arhiivis on materjalide kogu ja kvaliteet. «Nende dokumentide põhjal saab mõista, kuidas töötas kogu Nõukogude repressiivmasinavärk, kuidas see tegutses koostöös (kommunistliku) parteiaparaadiga, millistel «vaaladel» püsis kogu NSV Liit,» ütleb Kulik.

Kõige paremini on Ukrainas säilinud KGB eelkäijate dokumendid 1920–1950ndatel aastatel, mis oli peamine Stalini repressioonide periood. Enne Nõukogude Liidu lagunemist hävitasid Ukraina KGB töötajad peamiselt just 1960–1970–1980ndate toimikuid, kuid Viatrovitši sõnul on ka selle aja materjale Ukrainas rohkem säilinud kui Baltimaades.

Igor Kulik kinnitab, et rohkem on KGB dokumente säilinud ainult Moskvas. «Kui me arvestame kokku kõik (meil säilinud KGB) arhiivid, siis saame ligi sada kilomeetrit (dokumente). Poolas on näiteks (kunagise salateenistuse säilinud dokumente) 91 kilomeetrit,» ütleb Kulik.

 «Kõige rohkem on KGB uuritud kriminaalasjade toimikuid,» räägib Viatrovitš. «Ajaloolastele on need muidugi väga huvitavad, sest seal on sadade inimeste saatus, kes sattusid repressioonide alla. Teiseks on väga huvitavad KGB normatiivaktid iseenesest – käsud jms, mis näitavad hästi, kuidas oli KGB töö organiseeritud.»

Kõige rohkem jõudsid KGB-lased enne Nõukogude Liidu lagunemist hävitada või Moskvasse viia nn  agentuuritoimikud. Kuliki andmetel on neid Kiievis säilinud umbes 4000.

Viatrovitš ei usu, et KGB dokumentide avalikustamisega oleks võimalik kedagi väga šantažeerida või  manipuleerida avaliku arvamusega. «Manipuleerimine oli pigem siis võimalik, kui arhiivid olid n-ö poolavatud. Kui need on avatud, siis on seda raskem teha,» leiab ta.

«Me peame aru saama, et KGB dokumentides on kõike – nii tõde, valet kui ka täiesti avameelset provokatsiooni,» selgitas Viatrovitš. «Nendel vahet teha on võimalik ainult siis, kui kõigil uurijatel on võrdne ja täielik ligipääs arhiividele. Kriitikavabalt ei tohi neid dokumente absoluutselt usaldada. Näiteks pealekaebuste puhul on selge, et inimesed klaarisid ka isiklikke arveid. Ülekuulamisprotokollides kirjutasid inimesed alla täiesti fantastilistele ülestunnistustele lihtsalt selleks, et lõppeks füüsiline vägivald nende suhtes jne.»

Teise näitena, miks tuleb KGB arhiivide dokumentidesse suhtuda reservatsioonidega, tõi Viatrovitš KGB perioodilised ettekanded Nõukogude riigi juhtkonnale, mis muutusid 1980ndate teisest poolest silmanähtavalt ilustatuks.

Ukraina KGB viimane ülem Nikolai Goluško (oli muide hiljem Venemaa föderaalse vastuluureteenistuse, KGB järeltulija ja praeguse FSB eelkäija direktor 1993–1994 – J. P.) saatis näiteks 19. augustil 1991, kui Moskvas algas kogu Nõukogude KGB juhi Vladimir Krjutškovi osalusel sõjaline riigipöördekatse, pealinna raporti, et «rahvas on positiivselt võtnud vastu putšikomitee loomise ja toetab igati nende otsustavaid samme korra taastamiseks riigis». Kaks päeva hiljem, kui putš oli juba läbi kukkumas, kirjutas Goluško Moskvasse, et «Ukraina rahvas on järsult hukka mõistnud nende avantüristide tegevuse, kes üritasid riigis võimu haarata».

«See oli tollal tüüpiline – kui sa loed tolle aja ettekandeid, siis sa ei näe seda olukorda, milles riik reaalselt elas. Ma arvan, et ka see oli üks põhjus, miks nii paljusid ikkagi üllatas Nõukogude riigi kokkuvarisemine,» ütleb Volodimir Viatrovitš.

Arhiivi pääs veel keeruline

KGB arhiividega tutvumiseks on Ukrainas ainult üks takistus – suur osa sellest arhiivist asub Ukraina julgeolekuteenistuse SBU territooriumil, kuhu pääsemiseks on vaja eriluba.

Ukrainlased on lubanud, et olukord paraneb hiljemalt 2017. aasta kevadeks. Selleks ajaks on lubatud kõik KGB dokumendid SBUst üle viia spetsiaalselt loodavasse arhiivi, kuhu on vaba ligipääs.

«Arhiivid on avatud kõigile, nii ukrainlastele kui ka välisriikide kodanikele – vahet pole, kas sa oled Eesti ajaloolane, ajakirjanik või tavaline kodanik,» räägib arhiivid avalikuks muutnud seaduseelnõu üks autor, ajaloolane Volodimir Viatrovitš. «Tuleb kirjutada kiri, et soovite töötada (arhiivis). Praegu tuleb see saata vähemalt kuu aega ette, kuna seal (SBUs) on väike lugemissaal.»

SBU arhiivis asuvad Ukraina KGB kõige tähtsamad dokumendid. Osa KGB arhiivist hoitakse veel Ukraina siseministeeriumi arhiivis ja KGB 1. osakonna (välisluure) dokumente Ukraina välisluure arhiivis. 

Seotud lood
07.12.2015 09.12.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto