Pikalt kestnud debatt poetess Marie Underi perekonna ümbermatmisest Rootsist kodumaale on paisu tagant vabanenud – kultuuriministeerium loodab protsessiga alustada juba jaanuari lõpus ja sängitada põrm kevadeks ümber Rahumäe kalmistule.

Ühes Marie Underiga maetaks kava järgi ümber ka tema luuletajast ja näitekirjanikust abikaasa Artur Adson, Underi tütar Hedda Hacker ning õde Berta Under, kes on samuti maetud Stockholmi Metsakalmistule.

Sellise palve esitas kultuuriministeeriumile tänavu jaanuaris Rootsis asuv Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfond, kes on poeetide hauaplatsi aastakümneid korras hoidnud.

Marie Under 1929. aastal. Foto: FOTO: Rahvusarhiiv

Fondi esimees Ivar Paljak ütles, et kuigi 1980. aastal surnud Marie Under ei jätnud maha testamenti ega kirjalikku taotlust enda Eestisse ümbermatmiseks, sai fond sellest soovist teada poetessi sõprade ja sugulaste kaudu. Samad motiivid avaldusid ka Underi luules.

Konkreetseim tõend on Underi emapoolse sugulase Leida Kuusma kiri 6. detsembrist 1988.

«Kuusma ütleb kirjas, et «teine Marie Underi ja Artur Adsoni soov oli, et nemad saaks maetud tammekirstudes, lootuses kord puhata armastatud kodumaa mullas». See on lause, mis näitab, et nad avaldasid seda soovi,» rääkis Paljak.

Marie Under

  • 27. märts 1883

    sündis Tallinnas

  • 1902

    abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga

  • 1902

    sündis tütar Dagmar

  • 1904

    avaldas esimese luuletuse

  • 1905

    sündis tütar Hedda

  • 1913

    kohtus Artur Adsoniga

  • 1917

    ilmus debüütkogu «Sonetid»

  • 1924

    lahutas Hackerist ja abiellus Adsoniga

  • 1944

    põgenes perega Rootsi

  • 1955, 1964

    sai Henrik Visnapuu kirjandusauhinna

  • 25. september 1980

    suri Stockholmis. Ta on maetud Stockholmi metsakalmistule.

  • 2008. aastast

    annab kultuuriministeerium välja Marie Underi nimelist stipendiumi eesti kirjanduse uurimiseks

  • 2016 jaanuaris

    plaanib kultuuriministeerium algatada poetessi, tema abikaasa ja tütarde põrmude Eestisse Rahumäe kalmistule ümbermatmise.

Miks fond säilmete ümbermatmise alles nüüd, veerandsada aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist teemaks võttis? «Seni ei olnud küsimus aktuaalne. Nüüd on aeg see projekt ära lõpetada, sest see on kestnud juba mitu aastat. Aeg on Marie Underi soov täide viia,» sõnas Paljak.

Postimehele teadaolevalt fond rahanappuse all ei kannata. Küll aga on selle liikmed jõudnud kõrgesse ikka ning nad pole kindlad, kas Stockholmi Eesti diasporaas leiduks tulevikus piisavalt haua korrashoidmisest huvitatuid.

Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna asejuht Madis Järv ütles, et säilmete ümbermatmise asjaajamine võiks alata jaanuaris ja olla lõpule viidud kevadeks. Asja eest vastutab Eesti Kirjanike Liidu töögrupp, kelle arvutusel läheks põrmude ekshumeerimine ja transport Eestisse maksma 6652 eurot. Suurema osa sellest hüvitaks kultuuriministeerium, aga ka Underi-Adsoni fond on valmis panustama.

«Meil on olnud juba kirjavahetus Rootsi Kalmistute Peavalitsusega. Nad on must valgel kirjutanud, et ei näe mitte mingit takistust ümbermatmisel. Nemad (Rootsi riik – toim) kaevavad haua lahti kuni kirstude ülemise servani ja ülejäänud on Eesti riigi teha, kelle me selleks palkame,» kirjeldas Järv. Koostöökogemus Rootsiga on Eestil olemas – näiteks 2008. aastal toodi samamoodi kodumaale riigimeeste August Rei ja Jüri Uluotsa põrm.

Eesti Kirjanike Liidu haldusjuht Mart Siilmann rääkis, et töögrupp on Underi perekonna säilmete ümbermatmise kavandanud kahes etapis. Esimene on säilmete ekshumeerimine ja Eestisse toomine.

«Teine etapp on kivide sobitamine uuele hauaplatsile kujundaja poolt ja hauakivide välimuse värskendamine. Kui säilmed on Eestis, siis usun, et suudame neid nii kaua väärikalt hoida, kui oleme suutnud välja mõelda protseduuri ja teha väärikad ettevalmistused,» ütles Siilmann.

Kuna teadaolevalt pole Underil eeloleval kevadel saabumas ajaloolist tähtpäeva, pole ka ümbermatmise tseremoonia kuupäeva veel määratud. Küll aga on ministeerium, kirjanike liit ja Underi Eesti sugulased kokku leppinud, et põrmud sängitatakse Tallinnas asuvale Rahumäe kalmistule, kuhu on maetud poetessi vanemad Leena ja Priidu (Friedrich) Under.

«See on ühtlasi Underi ja Adsoni viimase Eestis asunud elupaiga läheduses Nõmmel,» põhjendas töögrupi juht, kirjandusteadlane Janika Kronberg. «Samuti oli Adsoni ühe luuletuse pealkirjaks «Rahumäe kabeli kell», nii et see on ka sümboolselt igati parim paik.»

Teps mitte kõik pole aga veendunud, et Underi ümbermatmine on hea mõte. Viimastel kuudel on teema ümber tekkinud debatt mõlemal pool Läänemerd, sest osa Stockholmi eestlaste meelest pole hauarahu häirimiseks piisavalt alust.

Artur Adson

  • 3. veebruar 1889

    sündis Tartus

  • 1913

    tutvus Marie Underiga

  • 1913

    alustas võrokeelsete luuletuste kirjutamist

  • 1944

    põgenes koos Underiga Rootsi

  • 1977

    suri Stockholmis

Vastasleeri juht, Stockholmi eestlaste haudade tundja Jüri-Karl Seim ütles, et ümbermatmine peaks tulema kõne alla vaid erandjuhtudel – näiteks poliitilise tahte ilmnedes või lähisugulaste palvel. Underi puhul pole aga tegu endise riigijuhiga ja tal puuduvad Eestis vahetud järglased. Pärast Underi tütre surma kauge sugulase kirjutatud kiri pole Seimi meelest piisav alus hauarahu rikkumiseks.

Kardetakse, et haua kadumisega tekib tühi koht Rootsi eestlaste kultuuris.

«Ma olen lugenud Helmi Rajamaa memuaare, kes käis Underi juures tihti ja tundis teda hästi. Seal ei ole juttu ümbermatmisest mitte kordagi, kuigi pidanuks olema, kui Marie Under oleks seda tõesti soovinud,» argumenteeris Seim.

Teiseks ei lähe fondi algatus kokku nende varasemate tegudega. «Sama kiri on olnud fondis arutlusel ka varem ja siis nad ütlesid sellele «ei». Miks nad ei matnud Underit ümber 1990ndate teisel poolel, kui see samuti päevakorral oli?» küsis Seim.

Tema väitel on tegelik põhjus haua hooldamise lepingu lõppemine ja fondi liikmete kõrge vanus. Mitmed fondi esindajad leidvat nüüd eravestlustes, et Underi säilmete toomine Eestisse võiks olla pagulaste kink Eesti 100. aastapäevaks.

Kirjanike liidu töögrupi juhi Janika Kronbergi sõnul pole neil väidetel alust ja vastaste argumendid on isiklikku laadi. «Tegelik põhjus on ilmselt selles, et kardetakse, et haua kadumisega tekib tühi koht Rootsi eestlaste kultuuris,» analüüsis Kronberg.

Marie Under ja Artur Adson põgenesid perega Rootsi 1944. aasta septembris. Teatrimuuseumis ja raamatukogus arhiivitöölisena töötanud Adson suri 1977. ja Under 1980. aastal.

Artur Adson eelmise sajandi esimesel poole. Foto: FOTO: Rahvusarhiiv