Ülevoolavalt viljaka (ligi viiskümmend raamatut!) Remsu järjekordne memuaarromaan – Tartu Supilinnale on ta juba monumendi püstitanud! – viib lugeja 1977. aasta sügisesse, Tallinnas toona Pikal tänaval asunud nädalalehe Sirp ja Vasar toimetusse. Raamatu tagakaanel tunnistabki autor, et teos on pühendatud Sirbi 75. sünniaastale. Romaanis kannab see leht nime Z, tekitades nooremas lugejaskonnas kaastähenduse ZA/UM-nimelise kultuurirühmitusega, kellega oli seotud Sirbi ülevõtmiskatse 2013. aastal.
Parasjagu pannakse seal kokku Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäevale pühendatud ajalehe erinumbrit, kuhu iga osakond peab andma oma panuse. Kahesajal leheküljel avaneb terve galerii toimetuse töötajatest, kord publitsistika osakonna toimetaja, autori protagonisti Mait (käändub Mait: Maida) Heinaste, kord pajatajast autori («Miks Z? Mis nimi see sihuke on? Teeme nii, et jutustaja jätab lehe pärisnime enda teada, teeme nii, et lugeja selle omavoli pärast väga ei pahanda.») pilgu läbi. Ei puudu ka Heinaste enesepeegeldus, mida kroonib romaani viimases neljandikus NSV Liidu konstitutsiooni arutelule pühendatud lahtisel parteikoosolekul tehtud absurdimaiguline ettepanek põhiseaduse muutmiseks ning halenaljakalt lõppev «mässukatse» toimetusetoa laenurka punutud võrgus varitseva «kottpersest» ristämbliku vastu.
