Sisukord
Kultuur
Postimees
12.12.2015
Eesti Palju õnne Dilbert Näide lepingu liigi muutmisest Ninasarvikute õrnuseaeg Neinar Seli jäi kohtus lõplikult süüdi Tipust kõrvale Seli: Eesti õiguspraktika on väga kreenis Varjust püünele Eesti lühiuudised Eesti lühiuudised Heategevuslik autorinukkude müük lauluväljakul Seadused muutuvad terroriplaanija vastu armutuks Ieva Kupce naudib eesti keele õpinguid Horoskoop Tagakülg Male Armastus on nagu lõke Välismaa Me ei tahtnud enam oma laste tagant varastada Välismaa lühiuudised: 11.12.2015 Moraalne majakas Arvamus Egle Pullerits: päkapikud? Päkapikud… Mati Heidmetsa essee: sellist Eestit tahtsimegi! Juhtkiri: spordiarmastus on tähtis, aga… Postimees 1938. aastal: noorte tormiline austus Keresele Päeva karikatuur Jelena Skulskaja veste: meie aja kangelane jälle ohvitserivormis Soome mees vehkleb ka Eesti eest Varjust püünele Moraalne majakas Eriti tuttavalt kõlav nägu Peeter Langovitsi tagasivaade: Salmi auhind eesti kirjandusele Kultuur Neljanda albumi sündroom Oye como va Koopiafolk Seks, narks ja aisakell pluss kotitäis lolle nalju Eluviis nimega Jan Jõemets Mida arvab Postimehe žürii filmist «Puhta mõtte ruum»? Soome mees vehkleb ka Eesti eest Eriti tuttavalt kõlav nägu Ingomar Vihmar: kõige tähtsam on intuitsioon Vilja kui poliitiline nähtus Sport Žalgiris alistas Barcelona, Real väljalangemise äärel Spordi lühiuudised Pohlak: FIFAt juhivad praegu ameerika juristid ja PR-firma Pärast dramaatlilist võitu võib Augsburg saada vastaseks tippmeeskonna Rakvere pakkus senise hooaja suurima üllatuse Sildaru asub täna taas nimekate konkurentidega heitlema Tallinn Mis sandisti, see kohe uuesti Tarbija Jurist vastab Näide osaliste eriarvamustest Näide lepingu liigi muutmisest Tööandja soovidele ei maksa vaikides alluda AK Mati Heidmetsa essee: sellist Eestit tahtsimegi! Neljanda albumi sündroom Matemaatiline meditatsioon Disco Coldplay Gagarin Kuu peale ja Stalin demokraadiks Oye como va Koopiafolk Mida arvab Postimehe žürii filmist «Puhta mõtte ruum»? Eluviis nimega Jan Jõemets 61+ peod tekitavad masendust 50 asja, mida tahaks enne jõule näha Viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Vilja kui poliitiline nähtus Arter Geikristlaste jõulud Ingomar Vihmar: kõige tähtsam on intuitsioon Pöörased üheksakümnendad! Naised Süüria diktaator Assadi ümber Eesti parimale naisjalgpallurile meeldib maal elada Ebaromantiline remont Eesti laulumehed Tenerifel Moskvasse tagasi ei taha Tartu Pohlak: FIFAt juhivad praegu ameerika juristid ja PR-firma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mutukate missioon ämblikuvõrgus

2 min lugemist
Olev Remsu romaan "Ämblik ja kultuur" FOTO: Repro

Ülevoolavalt viljaka (ligi viiskümmend raamatut!) Remsu järjekordne memuaarromaan – Tartu Supilinnale on ta juba monumendi püstitanud! – viib lugeja 1977. aasta sügisesse, Tallinnas toona Pikal tänaval asunud nädalalehe Sirp ja Vasar toimetusse. Raamatu tagakaanel tunnistabki autor, et teos on pühendatud Sirbi 75. sünniaastale. Romaanis kannab see leht nime Z, tekitades nooremas lugejaskonnas kaastähenduse ZA/UM-nimelise kultuurirühmitusega, kellega oli seotud Sirbi ülevõtmiskatse 2013. aastal. 

Tellijale Tellijale

Parasjagu pannakse seal kokku Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäevale pühendatud ajalehe erinumbrit, kuhu iga osakond peab andma oma panuse. Kahesajal leheküljel avaneb terve galerii toimetuse töötajatest, kord publitsistika osakonna toimetaja, autori protagonisti Mait (käändub Mait: Maida) Heinaste, kord pajatajast autori («Miks Z? Mis nimi see sihuke on? Teeme nii, et jutustaja jätab lehe pärisnime enda teada, teeme nii, et lugeja selle omavoli pärast väga ei pahanda.») pilgu läbi. Ei puudu ka Heinaste enesepeegeldus, mida kroonib romaani viimases neljandikus NSV Liidu konstitutsiooni arutelule pühendatud lahtisel parteikoosolekul tehtud absurdimaiguline ettepanek põhiseaduse muutmiseks ning halenaljakalt lõppev «mässukatse» toimetusetoa laenurka punutud võrgus varitseva «kottpersest» ristämbliku vastu. 

Romaani avang häälestab eepilisele minevikukujutusele à la Tammsaare «Tõe ja õiguse» alguslause (vrd Remsu «Igatahes läinud aastasaja viimase veerandi alguses» – nagu hiljem selgub, on selleks novembri esimene nädal 1977). Järgneb aga suur hulk konversatsioone, toimetuse töötajate portreed ning nendega seotud (elu)lood. Faabulat hoiab koos sambomehest peatoimetaja Georg Vasso (muidugi tundsin temas ära Eduard Tinni) liikumine ühest toimetusetoast teise, kaheksandast peatükist alates EKP Keskkomitee kultuuriosakonna juhataja Hjalmar Mäekõla (Olaf-Knut Uti) saabumine koosolekule ning sellel osalemine. Vahepeale jääb veel üks intriig luuletaja ning publitsisti Richard Altmõisa värssromaani «Vladimir Iljitš Lenin» ümber. Osutus, et Altmõisa oli enne seda avaldanud luulekogu «Lüüriline miilits ja 13 huligaansust», ei jäta kahtlust, et Altmõisa prototüübiks on Rudolf Rimmel. Olgu, need paralleelid on ka ainsad, mida siinkohal puudutada julgen. Autor nimelt hoiatab, et prototüüpide otsimine «on kõige pinnalisem tekstiga tutvumise viis». Ja seda ma ju ei taha! Aga on mu enda romaanidestki prototüüpe otsitud. Iga kaasaegne romaan on ikka ka natuke seltskonnakroonika. On seda Toomas Vindi, on Mihkel Muti, on seda nüüd lisandunud ka Mart Kadastiku romaanid.

11.12.2015 14.12.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto